Sulev Pert: hinnakasv jätkab aeglustumist ka sel aastal

Sulev Pert, Eesti panga ökonomist Foto: Eesti Pank

Hinnatõus võtab tasapisi hoogu maha. Statistikaameti teatel tarbijahinnaindeksi aastakasv 2023. aasta detsembris ei muutunud, püsides nelja protsendi juures.

2023. aasta keskmiseks inflatsiooniks kujunes 9,2 protsenti, mis on kooskõlas Eesti Panga eelmise aasta prognoosidega. Mõnevõrra odavamate energiahindade ja toiduainete arvel on ka euro­ala riikide keskmine hinnakasv viimastel kuudel jõudsalt aeglustunud, ulatudes detsembris 2,9 protsendini.

Eesti Panga prognoosi kohaselt tõusevad tarbijahinnad 2024. aastal 3,4 protsenti. Aasta alguses tõstavad seda taset mitmed maksutõusud. Käibemaksu ja aktsiisitõusude mõju hindadele vähendavad jaanuaris maagaasi odavnemine ning tööstuskaupade hooajalised odavmüügid.

Külmade ilmade jätkudes võib jaanuaris kujuneda oluliseks inflatsiooniteguriks elektri kallinemine. Universaalteenuse lõppemine muudab elektrihinnad sel aastal kodutarbijatele heitlikumaks ja kogu tarbijahinnaindeksi seetõttu raskemini prognoositavaks. Nafta ja gaasi edasine hinnamuutus sõltub paljuski maailmamajanduse käekäigust.

Jättes kõrvale heitlikud energia ja toidukaupade hinnad, jätkub tänavu alusinflatsiooni aeglustumine nii kaupade kui ka teenuste arvel. Eelmise aasta teisel poolel Eesti hinnatase küll stabiliseerus, kuid suurt langust ei ole toimunud. Majanduslanguse tõttu tuleb osal ettevõtetel tänavu tõenäoliselt hindu siiski langetada ja tootmiskulusid kärpida. Osas sektorites on hinnalanguseks ruumi ka kasumimarginaali arvel.