Valitsus otsustas, missuguseks kujuneb mootorsõiduki maks

Mootorsõidukimaksu eesmärk on suunata inimesi kasutama vähem saastavamaid sõidukeid. Fotol parkla Kanepis. Foto: Arvo Meeks

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks eelnõu, millega kehtestatakse 2025. aastast mootorsõidukimaks. Erisused kehtestatakse autodele, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud puudega inimeste transpordiks või puudega inimesele kasutamiseks.

Mootorsõidukimaksu eesmärk on suunata inimesi kasutama vähem saastavamaid sõidukeid - on ju Eestis Euroopa Liidu peaaegu kõige vanem ja saastavam autopark. Samuti on meil keskmisest kõrgem sõidukite arv ühe inimese kohta. Valitsuse hinnangul  aitab maks pidurdada järjest kasvavat autostumist ja muuta Eesti autoparki aegamisi säästlikumaks. Mootorsõidukimaksuga ei soovita vanu sõidukeid liiklusest kõrvaldada, vaid see toetab vanade autode lõpuni tarbimist. Küll on maks suunatud pikaks ajaks seisma jäänud ja keskkonda reostavate mootorsõidukite nõuetekohasele eemaldamisele ning uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikuma otsuse tegemisele.

Mootorsõidukimaks hakkab koosnema kahest osast. Esiteks osast, mida tasub omanik iga-aastaselt liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Sõiduautode mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema baasosast, CO2 eriheite osast ja täismassi osast.

Teiseks kehtestatakse mootorsõiduki registreerimistasu, mida makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimise eel. Registreerimistasuga soovitakse mõjutada tulevasi autoostu otsuseid. Registreerimistasu valemis on CO2 osakaal suurem, et soodustada vähemsaastavate sõidukite ostmist. Registreerimistasu suurust hakkab mõjutama ka sõiduki vanus. Vanusevähendus väheneb lineaarselt iga aastaga, kuni mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast möödub 15 aastast, pärast mida on vanusekoefitsient 0,20.

Maks muudab sõiduautode soetamise ja omamise praegusega võrreldes 5-15% kallimaks. Konkreetne muutus auto omaniku jaoks sõltub sellest, millist autot omatakse või plaanitakse soetada. Saastavamad ja raskemad autod saavad suurema maksukoormuse. 

Soodustused puudega inimestele

Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõus on nii mootorsõidukimaksust (aastamaksust) kui ka registreerimistasust vabastatud autod, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud puudega inimeste transpordiks või puudega inimesele kasutamiseks.

Mootorsõidukimaksu eelnõuga andis valitsus sotsiaalministeeriumile ülesande tuua valitsusele heakskiitmiseks järgnevad toetuste tõusud ja abivahendite soetamise muudatused, mis on läbi arutatud ka Eesti Puuetega Inimeste Kojaga:

Sügava puudega laste toetuse tõstmine 242 eurolt 270 eurole kuus.

Raske puudega laste toetuse tõstmine 161 eurolt 180 eurole kuus.

Sügava puudega tööealiste toetuse tõstmine 43–53 eurolt 100 eurole kuus.

Raske puudega tööealiste toetuse suuruse ühtlustamine, et toetuse suurus ei sõltuks edaspidi puude liigist. Seni on toetuse vahemik olnud 34-49 eurot kuus, kuid muudatusega oleks see kõigile 49 eurot kuus.

Kõigi laste (ka puudeta) abivahendite ostmisel riigiosaluse ühtlustamine 50 protsendilt 90-le.

Tööealistele inimestele (18. eluaastast vanaduspensionieani) edaspidi riigipoolse soodustuse võimaldamine abivahendi ostul ka siis, kui inimesele ei ole määratud puude raskusastet või vähenenud töövõimet. Lisaks veel mitmete abivahendite soetamisel riigiosaluse tõstmine, nende hulgas on liikumisabivahendeid ja jalatsid.