/nginx/o/2019/06/27/12304064t1h28b2.jpg)
/nginx/o/2024/01/18/15837724t1h3a92.jpg)
Riigikogus oli täna kultuurikomisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Tugevad maakoolid ja tugev koolivõrk“.
Riigikogu keskendus maakoolide tulevikule
Ettekandega esinesid kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi direktor Erli Aasamets ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse liige, Tori vallavanem Lauri Luur.
Kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof juhtis muu hulgas tähelepanu liiga suurtele erinevustele maa- ja linnakoolide, aga ka väikelinna- ja suurlinnakoolide vahel. Maakoolides käib umbes 25 protsenti õpilastest, samas kui need moodustavad tervelt poole kõikidest õppeasutustest. Õpetajad maal on sageli alahõivatud, samuti on seal rohkem kvalifikatsioonita pedagooge. Suurlinnades seevastu on õpetajaid puudu ning see puudujääk on eestikeelsele õppele ülemineku ja kaasava hariduse tõttu suurenemas.
Maakoolide kadu oleks hukatuslik
Pikhofi sõnul on koolivõrgu korrastamine paratamatu, aga see ei pea tähendama väikekoolide lausalist sulgemist. „Maakoolide kadu oleks hukatuslik mitte üksnes Eesti regionaalarengule, vaid majandusele tervikuna, kaitsevõimele, Eestile üldse. Me peame leidma uue, Eestile sobiva tegutsemismudeli,“ toonitas Pikhof ning tunnustas Arenguseire Keskuse tööd uurimiste ja ettepanekute tegemisel.
„Üks lahendusi hõrealade jaoks võiks olla mitmeotstarbeline ja energiasäästlik kogukonnamaja, kus asub nii väike kodulähedane kool ja kuhu mahuvad ära ka teised olulised teenusepakkujad. Seal võib vabalt olla raamatukogu, seminari- ja kultuuriruumid, kus peetakse kooliaktusi ja külapidusid, aga mida võib ka välja rentida, et kogukonnamaja saaks teenida lisatulu,“ märkis komisjoni esimees.
„Kindlasti nõuab arutamist mõte, kas ja kuidas saaksid kaks või ka rohkem omavalitsust pidada ühist kooli. Välja töötada tuleks ka lahendused, kuidas omavalitsused saaksid kamba peale rajada ühiseid kooli- või kogukonnamaju,“ lisas ta.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tõi välja, et Eesti on üks väheseid riike, kus haridussüsteem on ehitatud alt üles – Eesti haridus on vanem kui Eesti riik. Koolivõrgu puhul peab lähtuma põhimõttest, et ennekõike väiksemate laste jaoks peab kool olema kodu lähedal, samas kui gümnaasium on ettevalmistuse koht ülikooliks ning pole mõeldud kodulähedase koolina.
Minister märkis, et meie koolivõrk kujunes välja 1980. aastatel tollase plaanimajanduse ja rahvastiku paiknemise järgi ega vasta enam sellele, kuidas rahvastik praegu paikneb. Ka nn torukoolid ehk 1.–12. klassiga koolid si sobi nüüdsesse aega, kui just pole tegu erisuunaga kooliga. Lahendamist vajab ka vastutuse jagunemine riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel koolivõrgu korrastamise osas.
Igor Taro küsimusele vastates toonitas Kallas, et plaanis pole minna kogu haridusvõrgu riigistamise teed – küll tuleks lähiaastateks sõlmida kolmepoolne kokkulepe riigi, omavalitsuste ja haridustöötajate ametiühingu vahel.
Kui Maido Ruusmann tahtis teada, missuguseid samme on plaanis astuda regionaalse ebavõrdsuse kaotamiseks, kostis minister, et selleks tuleks omavalitsuste vahel ressursse ümber jagada. Küll ei sõltu regionaalsusest õppetulemused – nimelt on PISA testide tulemused maakoolides olnud isegi paremad kui linnalikes asulates.
Kilingi-Nõmme gümnaasiumi direktor Erli Aasamets tõi näiteks, et omavalitsuses on vaikimisi kokkulepe, mille kohaselt ükski laps ei tule kodust välja enne kella seitset ning õpilastele on koolis valla poolt korralik hommikusöök. 15-aastase töö tulemusena on ühel kinnistul olemas kogu taristu: staadion, spordihoone, gümnaasium, muusikakool, raamatukogu, päevakeskus ja õpilaskodu.
Direktori seisukohta teada saada soovinud Igor Taro käis välja mõtte lühendada suvevaheaega, et koolipäevad ei oleks nii pikad ning õpetajate töökoormus liialt suur. Aasamets vastas: «Kui töö on mõistlikult korraldatud, ei pea õpetaja aasta arvestuses ületunnitööd tegema.»
Kuidas lepitada kogukondi
Anti Allas soovis Tori vallavanemalt Lauri Luurilt teada, kuidas lepitada kogukondi, kus plaanitakse sulgeda lähestikku asuvaid koole. Vastuseks kõlas: «Me ise ei teinud reformi nii, et võtsime ühelt kogukonnalt midagi ära, vaid andsime selle eest midagi vastu.»
Läbirääkimistel võtsid sõna Tõnis Lukas Isamaa, Kadri Tali Eesti 200, Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna, Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Margit Sutrop ja Jürgen Ligi Eesti Reformierakonna fraktsioonist.
Mart Helme pidas probleemi algpõhjuseks Eesti riigis puuduvat regionaalpoliitikat. «Kogukonnamajade tegemine on ajutine lahendus. Idee on iseenesest jumekas, aga kuidas hakatakse neid ülal pidama?»
Jevgeni Ossinovski aga tõdes, et koolivõrgu korrastamine ei vabasta meeletult haridusressurssi, sest enamus haridusrahast läheb Tallinna piirkonnale, kus asub suurem osa õpilastest. «Juurlahendus on tõhusam regionaalpoliitika ning omavalitsuste tulubaasi ülevaatamine,» toonitas ta.
/nginx/o/2024/01/18/15837736t1hae40.jpg)