Enamik inimesi taotleb uue dokumendi internetis

Mullu taotleti Eestis pea 300 000 ID-kaarti. Foto on illustreeriv. Foto: Sander Ilvest/Postimees

Eelmisel aastal taotleti Eestis kokku 488 046 isikut tõendavat dokumenti, neist 283 568 olid ID-kaardid, 89 481 passid ja 93 659 elamisloakaardid. ID-kaardi taotluste hulk kasvas kolm protsenti ja elamisloakaartide taotlemine 11,6 protsenti, passide taotlemise arv vähenes aastaga 18 protsenti.

Eesti kodanikud esitasid mullu 313 493 dokumenditaotlust, neist 61 protsenti PPA iseteeninduse kaudu. Aktiivseimad iseteeninduse kasutajad elavad Tartumaal ja Harjumaal. «Kui 2021. aastal kasutas iseteenindust alla poole kodanikest, siis nüüd on heameel tõdeda, et Eestis pole ühtegi maakonda, kus iseteeninduse kasutamine on alla 50 protsendi,» ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) identiteedi ja staatuste büroo teenuse omanik Marit Abram.

Iseteeninduses on keskmine dokumendi taotlemise aeg viis minutit. Teenindussaalides oli mullu keskmine ooteaeg 38 minutit ja taotlemise protsess võttis kohapeal kümme minutit. «Iseteeninduses dokumendi taotlemine on odavam kui teeninduses, samuti saab taotluse esitada kiiremini ning endale sobival ajal ja kohas,» lisas Abram.

Eelmisest aastast saab dokumente tellida lisaks PPA teenindustele ka Selveritesse. Selle sammuga lisandus Abrami sõnul pea 50 dokumentide väljastuskohta. Kokku telliti eelmisel aastal Selveritesse 20 572 dokumenti, mis on kuus protsenti kõigist alates eelmise aasta 18. aprillist väljastatud dokumentidest.

Mullu jõustus ka muudatus, mis ei kohusta vanemaid kui 70-aastaseid inimesi enam ID-kaardi taotlemisel uuesti sõrmejälgi andma, juhul kui need on PPA andmebaasis olemas. Muu hulgas loodi mugav lahendus, millega saab iseteeninduses nüüd volitada teist inimest dokumendile järele tulema. Samuti kohandati PPA iseteeninduskeskkonda, et see oleks vaegnägijatele paremini kasutatav.

Iseteeninduse kasutamine dokumendi taotlemisel on kiirem, odavam, aga ka keskkonnasäästlikum, kuna taotlused on algusest lõpuni paberivabad.