Helen Rives: kas räägime ikka avatud kaartidega?

Helen Rives Foto: Erakogu

Vahel tundub, et Eestis kujundatakse poliitikat salaja, ametkondlikult. Analüüsita ja numbritesse süvenemata. Kabinetisügavustes sündis plaan hävitada hästitoimiv sissenõudmiste süsteem.

Täitemenetluse reformist kuulsid kohtutäiturid pooljuhuslikult. Lisainfot kaasarääkimiseks pidime kangutama välja kui tangidega.

Kohtutäitureid on Eestis 38. 2022. aastal kandsid nad rahandusministeeriumile kokku 2,5 miljonit eurot nõuete täitmisel saadud raha. Kui riik püüab reformiga saada tulemuslikkuse tõusu 10%, räägime täiendavast 250 000 eurost aastas.

2022. aastal maksid täiturid käibemaksuna riigikassasse pea 2,3 miljonit eurot. Kuna tänavu käibemaksumäär tõusis, on prognoositav laekumine 2,5 miljonit eurot aastas. Ja teerull ongi mitmest miljonist eurost tuimalt üle sõitnud...

Vaid infotehnoloogiasse peab riik investeerima muudatuste rakendamisel 2 miljonit. Personalikulud ja kaudsed kulud lisaks. Reformi autorid arvestavad muudatustega kaasnevate kulude tasuvusajaks seega üle kümne aasta.

Iga päev kuuleme, et riigil raha ei ole. Tegelikult ikka nagu on, ainult vaja teerulli alt tagasi kiskuda. Rahaga, mida täiturid kas või käibemaksuna riigile maksavad, saaks ülal pidada mõnd päästekomandot. Või kas või osadele alatasustatud õpetajatele töötasu juurde maksta. Kui liidame veel need 2 miljonit, mis kuluvad riigil uutele IT investeeringutele, saaks neidki ühiskonnale kasulikumalt kasutada.

Kohtutäituritele esitatakse sundtäitmisele pööramiseks järjest vähem trahvinõudeid. Võimalik, et trahvitakse ka vähem või tasutakse trahve tähtaegselt järjest sagedamini, aga nõuete vähenemise tingimustes kulude tasuvusaeg maksumaksjale pikeneb.

Ka ei ole arvestatud kahju, mis tekib 2001. aastal riigi loodud valdkonna lõhkumisest. See halvendab ka võimalusi näiteks saamata jäänud elatise, töötasu, kahjuhüvitiste ja laenude sissenõudmisel.