Eesti vilja- ja marjasaak kukkus kolinal põhja

Teraviljapõld. Foto: Eero Vabamägi

Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta teraviljasaak 1,2 miljonit tonni ehk 21 protsenti väiksem kui aasta varem. Hektari kohta saadi keskmiselt 3,4 tonni teravilja, mis on viimase viie aasta madalaim tulemus. Kahanesid ka enamike teiste kultuuride saagid, näiteks puuvilja- ja marjasaak oli väiksem kui kunagi varem. Kartulisaak aga suurenes 9 protsenti.

Statistikaameti juhtivanalüütik Ege Kirs tõi välja, et eelmisel aastal kasvatati teravilja 352 000 hektaril, mida on 3 protsenti vähem kui 2022. aastal.

«Teravilja pind vähenes, kuna eelmise aasta ilmastikuolude tõttu koristati tavapärasest suurem osa viljast haljassöödaks,» selgitas Kirs.

Teraviljast 208 000 hektarit oli taliteravili ja ülejäänu suviteravili. Talivilja saagikus oli 15 protsenti madalam kui aasta varem, keskmiseks saagiks kujunes 4,1 tonni hektarilt. Suviviljal oli see näitaja 2,5 tonni hektarilt ehk 2022. aastaga võrreldes lausa 28 protsenti madalam.

Maakonniti varieerus keskmine teravilja saagikus 2,6 tonnist Võrumaal ja 2,8 tonnist Harjumaal kuni 4,2 tonnini hektarilt Jõgevamaal. Kokku koristati 2023. aastal Eesti põldudelt 694 000 tonni nisu, 332 000 tonni otra, 62 000 tonni rukist ja 81 000 tonni kaera.

Kevadine külm, suvine põud ja liigniiske sügis vähendasid ka teiste kultuuride saake. Muudest põllukultuuridest vähenes kaunvilja kogusaak 4 protsenti ja rapsi ning rüpsi saak 37 protsenti. Seejuures saadi kaunvilja hektarilt keskmiselt 2,2 tonni ja rapsi ning rüpsi 1,8 tonni. Mitmeaastaste põllumaa söödakultuuride saak vähenes 11 protsenti, samas kui maisisaak suurenes 17 protsenti ning tera- ja kaunvilja koristati haljassöödaks koguni kaks korda rohkem kui aasta varem.

Eriti raske oli aasta puuvilja- ja marjakasvatustes, kus õunakasvatajate saak jäi 2022. aastaga võrreldes 3,4 korda ja 2021. aastaga võrreldes kaks korda väiksemaks.

Avamaaköögivilja kogusaak vähenes mullu 4 protsenti, aga seda kasvupinna vähenemise tõttu. Saagikus oli avamaaköögiviljadel sarnane aasta varasemaga ja üldisemalt viimaste aastate keskmisega.

Ühe vähese erandina kasvas mullu kartulisaak. Kartuli kasvupind suurenes aastaga 2 protsenti ja seda kasvatati koos koduaedadega kokku 3500 hektaril. Keskmiselt saadi hektarilt 24,5 tonni kartulit, mis teeb kogusaagiks 85 000 tonni. Elaniku kohta arvestatuna teeb see 62 kilogrammi kartulit.