/nginx/o/2024/02/02/15865460t1h0ba0.jpg)
Täna selgusid Jaan Tõnissoni meediaauhindade laureaadid. Parima eelmisel aastal ilmunud maakonnalehtede olemusloo autoriks kuulutati Lõuna-Eesti Postimehe ajakirjanik Arved Breidaks.
Lõuna-Eesti Postimehe ajakirjanik võitis Tõnissoni auhinna
Breidaks pälvis tunnustuse looga «Venemaalt last päästa üritanud Ukraina ema kihutati Eestisse». Eelmise aasta veebruaris ilmunud lugu räägib 42-aastasest Olga Usikust, kes tegi pika reisi kodulinnast Balaklijast läbi Harkivi Moskvasse ning jõudis sealtkaudu otsaga Eestisse. Seda kõike selle nimel, et leida oma teismelist poega, kes saadeti Venemaale: väidetavalt sanatooriumisse ravile, kuid tegelikult selleks, et ta seal venestada.
Preemiat kätte saades tunnistas Breidaks, et ega ta seda lugu õigupoolest teha tahtnudki. «Oli õhtu. Naine oli Tallinnas, mina tegin kodus lastele süüa – lasanjet,» meenutas ta seda, kuidas kõik alguse sai.
Samal õhtul helistas Breidaksile sõjablogija ja riigikogu liige Igor Taro. «Ta küsis minult, kas saan ühe naise Luhamaalt ära tuua ... No ja siin ma siis olen.»
Seesama naine oligi Olga Usik. Breidaks viis naise Tartusse, kust naine jätkas oma teekonda koju. Teel Luhamaalt Tartusse sai autos kokku lepitud seegi, et Breidaks kirjutab naise läbielamistest loo.
Samas kategoorias kandideerisid preemiale veel Tartu Postimehe ajakirjanik Aime Jõgi looga «Kraana number 2. Valentina Melnikova ja tema elu keset pilvi ja taevast» ning Merit Männi Järva Teatajast looga «Eks ma teadsin varemgi, et kui pingutan, saan hakkama».
/nginx/o/2024/02/02/15865472t1h7d81.jpg)
Jaan Tõnissoni auhinnale kandideeris teinegi Lõuna-Eesti Postimehe ajakirjanik. Parima maakonnalehtede uudise ja uuriva loo kategoorias oli nominent Maarius Suviste lugudeseeriaga Võõpsu küla reostunud kaevuveest.