Tartu ülikooli naistekliiniku naistearstid alustasid koostöös sotsiaalministeeriumiga läbi aegade suurimat Eesti naiste tervise uuringut. Kutse küsitlusuuringus osalemiseks saadeti e-posti teel 12 456 naisele.
Üle 12 400 naise kutsuti terviseuuringule
«Arstidena on meile oluline, et naiste tervist puudutavad otsused ja hoiakud oleksid tõenduspõhised,» rääkis Tartu ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia professor ning ülikooli kliinikumi naistekliiniku naistearst Helle Karro. «Eesti naiste seas korraldame suurt terviseuuringut iga kümne aasta järel, et saada ülevaade pikema aja vältel toimunud muutustest ja teha valdkonnas paremaid otsuseid. Esimest korda kaasame üle 12 000 naise vanuses 16–59 eluaastat.»
Küsimused puudutavad nii tervise- ja seksuaalkäitumist, tervishoiuteenuste kasutamist, kättesaadavust ja rahulolu teenustega kui ka naiste tervist mõjutavaid tegureid, nagu vägivalla kogemine või majanduslik toimetulek.
«Mida rohkem on vastajaid, seda tõepärasema pildi saame probleemidest, ootustest ja vajadustest. Näiteks saime 2014. aasta uuringust teada, et iga kümnes Eesti naine kogeb nii lapsepõlves kui ka täiskasvanueas füüsilist, vaimset ja seksuaalset vägivalda,» selgitas professor Karro.
Sedapuhku keskendutakse ka varem uurimata teemadele, näiteks koroonapandeemia mõju naiste seksuaaltervisega seotud otsustele ja teenuste kättesaadavusele. Samuti uuritakse esimest korda naiste üleminekueaga seotud probleeme ning menstruatsiooni mõju kooli- või tööelus osalemisele ja elukvaliteedile.
Küsitluses osalejad valiti rahvastikuregistri juhuvalimi abil. Uuring on anonüümne.