Võrumaal startis Vana-Nursi talli juurest laupäeva ennelõunal 30-liikmeline grupp ratsanikke, et pidada Tsiatsungõlmaa metsades maha rebasejahti järele aimav maastikumäng nimega «Ummamuudu rebasejaht».
«Ummamuudu rebasejaht on selline tore südatalvine hobuinimeste kokkutulek, kus päeva esimeses pooles toimub mõnus matk ja pärastlõunal algab piiritletud alal rebasejaht,» rääkis kokkutuleku korraldanud Paul Hunt.
Iga osaleja kohta oli mängualale peidetud üks rebasenahk ja kes võistlejatest neid kõige rohkem üles leidis, sai Hundi sõnul parima küti tiitli.
Nursi kandi rebased võisid laupäeval siiski rahulikult hingata, sest päriselus neile jahti ei peetud ning ka peidetud rebasenahkade näol oli tegemist punast tooni rätikutega.
/nginx/o/2024/02/03/15867060t1hb04e.jpg)
«Oleme kõik kenades kostüümides ja kogu üritus on vanamoelise hõnguga. Proovime välja mängida eestipäraseid traditsioone. Kui muidu on rebasejaht hobustel olnud peamiselt inglaste pärusmaa, siis meie formaat on natuke teine – me ei kihuta, lähme rahuliku matkana,» tutvustas Paul Hunt.
Ratsanikke oli Võrumaale kohale sõitnud mitmelt poolt üle Eesti ning kokku läbiti päeva jooksul umbes 15 kilomeetri pikkune teekond öösel sadanud värskel sulalumel.
«Kui üleeile põhiraja luuret tegin, oli paks sulalumi, eile külmetas selle koorikuks ja oli üsna libe, aga täna ilmataat õnnistas meid pasku sulalumega ja hetkel on üsna turvaline liikuda,» lisas Hunt. «Rada on valitud jahikommetele vastavalt ehk me ei liigu mööda autoteid, vaid mööda metsi ja põlluservi – seal, kus rebased.»
/nginx/o/2024/02/03/15867061t1h5658.jpg)
Elevust tekitas Lompka külas kogunenud ratsanike seas eemalt metsast kohale kaikunud käsitulirelvade kõma. Teada ju oli, et matk viib ratsanikud Nursipalu harjutusala uutesse piiridesse.
«Algse info kohaselt pidi õhk puhas olema, aga tegelikult on seal täna välkõppused,» lausus Paul Hunt. «Aga jahimehed liiguvad nii jäljetult, et ma arvan, et me nendega kokku ei põrka ja päriskuulid seal ju ei vihise.»