Arenguseire keskuse hinnangul on Eestis suur õpetajate reserv

Õpetajate streigi ajal jäi küll osa klassiruume tühjaks, kuid õpilaste eest kanti sel ajal hoolt. Foto: Pärnu Postimees

Arenguseire keskus toob enda värskes lühiraportis välja, et Eestis on õpetajakoolituse läbinud 2300 inimest, kes ei tööta õpetajana.

See hulk on võrreldav 14 protsendiga õpetajate üldarvust. Suurim õpetajate reserv on seejuures Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal. Arenguseire keskuse eksperdi Eneli Kindsiko sõnul aitaks õpetajaharidusega inimeste suurem rakendamine leevendada nii õpetajate puudust kui ka kasvatada kvalifikatsiooniga õpetajate osakaalu koolides.

"Igal aastal lahkub Eesti koolidest ajutiselt või püsivalt keskmiselt 1500 õpetajat ning viimase viie aasta jooksul lahkunud moodustavad kõige väärtuslikuma õpetajate reservi. Teadusuuringute kohaselt on see kõige olulisem ajaaken õpetajate tagasi meelitamiseks," tõi Kindsiko välja.

Õpetajate reservist üle poole paikneb Tallinnas ja Tartus ehk just seal, kus õpetajate ülekoormus ja puudus on suurimad.

Aastatel 2005–2022 lõpetas Eesti ülikoolides õpetajakoolituse eriala 6218 inimest, kellest töötas eelmisel aastal õpetajana 3654 ehk 59 protsenti ning 38 protsenti ehk 2337 inimest on õpetajate reserv. Arvestades, et Eestis on Haridussilma andmetel 16 942 tegevõpetajat, on reservi suuruseks 14 protsenti. Õpetajate reservist 53 protsenti on alla 40-aastased inimesed.

Suurim õpetajate reserv on Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal. Õpetajate reserv on märkimisväärne ka mõnes teises piirkonnas – näiteks Võrumaal leidub koguni 60 inimest, kes on õpetajakoolituse läbinuid, ent ei tööta õpetajana. Saaremaal elab 45 sellise kvalifikatsiooniga inimest.

Arenguseire keskus toob lühiraportis "Õpetajate reserv Eestis" välja, et Tallinna ja Tartu tööturul on õpetajaks õppinul rohkelt tasuvamaid alternatiive, kuid just nendes linnades on täna suurim õpetajate puudus.

"Õpetajate nappuse leevendamiseks tuleb pöörata senisest palju suuremat tähelepanu eelkõige õpetajate reservile. See on riigile oluliselt kiirem ja tulusam, kui panustada järjest enam õpetajakoolituse kasvatamisse oludes, kus arvestatav osa koolituse läbinutest õpetajana tööle ei lähe," sõnas Kindsiko.

Oluline pimetähn on tööturul see, kuidas koolijuhid suhtuvad lahkuvatesse õpetajatesse ning kuidas nad kujundavad lahkuva õpetaja lahkumiskogemust – näiteks, kas peetakse lahkumisvestlusi.

"Kui ametist lahkumine on toimunud tundega, et õpetajat oodatakse tagasi, on õpetajad altimad kooli tööle naasma ning koolijuhtidel tekib enda kooli õpetajate reserv," rõhutas Kindsiko.

Lühiraport "Õpetajate reserv Eestis" on osa arenguseire keskuse uurimissuunast õpetajate järelkasvu tuleviku teemal.