Inimese kohalolu Karula kõrgustiku taimkattes on nähtav juba alates kiviajast

Mähkli järv ja selle ümbrus möödunud sajandi keskpaigas. Foto: Eesti Maaülikooli veekogude andmebaas / A. Maspuran

Eesti teadlaste ülikoolidevahelises koostöös valminud uuring näitas, et õietolmupõhised taimkatte rekonstruktsioonid pakuvad keskkonnaalast tausta nii teadaolevatele kui veel avastamata arheoloogilistele muististele.

Uuringu eesmärgiks oli kvantitatiivse õietolmupõhise taimkatte rekonstruktsiooni ning arheoloogiliste ja ajalooliste andmete abil selgitada Karula kõrgustiku maakatte ja asustuse kujunemist viimase 6500 aasta jooksul.

Tööd koordineerinud Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Anneli Poska sõnul võimaldavad erineva suurusega veekogud ning nende setetes talletunud õietolm viia läbi analüüse mitmesugusel ruumilisel skaalal ning seetõttu sobis eri suuruses järvede ja soode poolest tuntud Karula kõrgustik uuringualaks väga hästi. Töörühm kaasas uuringusse suure Ähijärve ja selle läheduses asuvad väikesed Mähkli, Viitka ja Tollari järved ning pisikese Lossi söllisoo.