Inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv on kasvutrendis

Liiklusõnnetused kahjustavad mitte ainult inimeste tervist, vaid ka nende majanduslikku olukorda. Foto: Toomas Huik/Postimees

2023. aastal toimus 1724 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai viga 1942 ja hukkus 59 inimest. Võrreldes aastate 2020-2022 keskmisega suurenes kannatanutega liiklusõnnetuste arv 165 võrra ja vigastatute arv 177 võrra. Seitsmes liiklusõnnetuses hukkus korraga kaks liiklejat. Otsasõidu tõttu hukkus 17 jalakäijat.

„Eesti teedel hukkus liikluses 59 inimest, mida on liiga palju meie väikese riigi kohta. Samuti kaugeneme endiselt liiklusohutusprogrammis seatud eesmärkidest, et aastas ei tohiks keskmiselt hukkuda üle 44 inimese,“ lausus Transpordiameti peadirektor Priit Sauk. Ta lisas, et 2023. aasta tulemuste põhjal ei ole võrreldes kahe varasema aastaga liiklejate käitumises olulisi muutusi ning pikaajalised näitajad näitavad kerget negatiivset suunda või seisavad paigal.

„Panen igale liiklejale südamele, et kõige enam mõjutame me ise oma liikluskäitumisega seda, kas liiklusõnnetused toimuvad või mitte,“ tõdes Sauk. „Me kõik peame seisma selle eest, et ei tekitaks ohtu endale ega teistele liiklejatele.“