/nginx/o/2016/08/29/5772719t1hfae3.jpg)
/nginx/o/2024/02/26/15915475t1h39d8.jpg)
Hoolimata teema pidevast kajastusest meedias suudavad leidlikud kelmid nii interneti kui telefoni vahendusel järjekindlalt inimestelt suuri summasid välja petta. Tihti jäävad pettuse ohvrid nõnda ilma aastaid kogutud säästudest.
«Võru mees kaotas väidetava investeerimisvõimaluse kaudu kelmile umbes 30 000 eurot.» «Võrumaal elav naine jäi kelmi tõttu ilma 17 000 eurost.» Need on paar näidet uudiste juhtlõikudest viimasel poolaastal, kui Lõuna-Eesti inimesed on kelmidele suure summa kaotanud.
Kagu jaoskonna grupijuht Kaire Konts sõnas, et kõige levinumad kelmused on investeerimispettused ja petukõned. Seniste andmete põhjal langes petuskeemide ohvriks eelmisel aastal vähemalt 1143 inimest, kelle kogukahjud on üle 8,3 miljoni euro.
«Näiteks on saadetud inimestele sõnum, milles väidetakse, et paki saatmisega on tekkinud probleem. Ja juurde on lisatud link, millele vajutades avaneb võltsitud veebileht, kus küsitakse pangakaardiga seotud andmeid, mida inimesed ka siis ise sisestavad,» ütles Konts.
On olnud ka juhtumeid, kus avaneb näiliselt just kui panga koduleht, kuid tegelikult on see kelmide tehtud. Sellega püütakse välja ohvri paroole, et siseneda kannatanu tegelikule kontole ning sealt siis juba välja kanda kogu raha. Samuti on suunanud kelmid kannatanuid alla laadima AnyDesk programmi või küsinud ka otse kannatanu käest tema PIN-koode.
Kõige suurem osa ohvreid püütakse investeerimis- ja kauplemisalaste reklaamide kaudu, kus lubatakse suurt kasumit. Kui inimene klikib reklaamile, suunab see teda veebilehele, kuhu saab jätta oma kontaktid.
/nginx/o/2024/02/26/15915476t1h3dac.jpg)
«Ei lähe kaua mööda, kui inimesega võtabki ühendust väidetava ettevõtte esindaja, kes aitab inimest esmase sissemaksu tegemisel. Investeerimise või kauplemise lehel näeb kontoomanik, et tema investeeritud raha on toonud mitmekordset kasumit, kuid tegelikkuses on see pettus. Raha sellel kontol tegelikult ei ole ning kui tahetakse raha välja võtta, siis hakatakse nõudma täiendavaid sissemakseid.»
Kaire Konts lisas, et kindlasti jälgitakse sotsiaalmeedias pidevalt, et kelmide loodud lehekülgi eemaldada, samuti palub politsei kohe kahtlasest leheküljest sotsiaalmeedia platvormile või veebipolitseinikele teada anda. Nii saab libalehekülje või -kuulutuse ka kiiremini eemaldada.
Kuidas siis aga kogu teavitusest hoolimata kelmidel nende teguviis õnnestub? «Kelmid on osavad survestajad ning head manipuleerijad. Teine murekoht on endiselt inimeste ebapiisav teadlikkus. Oma lähedastega tuleb jagada infot, mis andmeid võib kuskile sisestada ja milliseid linke avada. Samuti tuleb lähedasi informeerida igal võimalusel uutest petuskeemidest, sest need muutuvad pidevalt,» vastas politseinik.
Paraku ei ole kaitstud üheski eas inimesed ja vahel jäädakse ilma nii säästudest kui teistelt laenatud rahast. «Näiteks saab tuua olukorrad, kus inimene on aastaid säästnud ja kogunud ning jääb kõigest ilma. Samuti on võetud eri kohtadest laenu, et see kelmidele edasi kanda. Laenu küsitakse nii pangast, sõpradelt kui sugulastelt. Eriti kurvaks teevad juhtumid, kus rahast jääb ilma vanem inimene, kes niigi väikese sissetuleku kõrvalt on aastaid sääste kogunud,» tõdes Konts.
Seniste andmete põhjal langes petuskeemide ohvriks eelmisel aastal vähemalt 1143 inimest, kelle kogukahjud on üle 8,3 miljoni euro.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre tõdes hiljuti, et kelmused on ka organiseeritud kuritegelike gruppide uus elatusallikas. «Kelmid tegutsevad peamiselt välismaal ja need üksikud, kes on üritanud Eestis kanda kinnitada, oleme ka kohe tabanud. Töötame koos teiste riikidega, et neid peatada. Menetlused on aga pikad ja ühe kõnekeskuse tabamisel avatakse juba järgmisel päeval uus. Inimesed peavad ise olema üha hoolsamad oma andmete ja raha kaitsmisel,» lisas Tambre.
Kuidas end aga siis ikkagi ohu eest paremini kaitsta? Kaire Konts tõdes, et võtmesõnad on endiselt teadlikkuse tõstmine ning kriitiline suhtumine kiiresti rikastumisse või hea hinnaga kauba soetamisse. «Kelmide lõksu langevad igas vanuses ja soost inimesed – nii nooremad kui ka vanemad, nii eesti kui ka vene keelt kõnelevad inimesed. Teavitus peab olema igale sihtgrupile kättesaadav ning sellega politsei ja teised osapooled aktiivselt ka tegelevad.»
Iga inimene on oma andmete ja raha esmane kaitsja. «Seni, kuni jätkatakse vabatahtlikult oma pangakontoga seotud paroolide jagamist või ka sisestamist kellegi teise palvel, ei muutu kahjuks midagi. Oluline on meelde jätta, et politsei, pangad, aga ka teised asutused PIN1- ja PIN2-koodi ei küsi ega palu inimestel neid ka sisestada,» lisas politseinik.
Inimestel tasub hoolikas olla ka linkide osas, mis saadetakse tekstsõnumiga, vestlusaknas näiteks asja ostmisel või müümisel ning e-kirjadega. Kelmide saadetud lingid on pealtnäha õiged, aga kui neid lähemalt uurida, siis selle internetiaadressil on mõni sõna, täht, number või sümbol kas vale või üleliigne.