Riik soovib väärtegude eest suuremat trahviraha

Justiitsminister Kalle Laanet tunnistas, et ainuüksi rahatrahvide kergitamine ei pruugi õiguskuulekust parandada. Foto: Madis Veltman

Justiitsminister Kalle Laanet saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille järgi on plaanis suurendada füüsiliste isikute väärtegude rahatrahvide aluseks olev trahviühik neljalt eurolt kaheksale eurole.

Minister tõdes, et väärtegude toimepanijad tekitavad riigile kulutusi. «Nende tegude menetlemine maksab raha, mis tuleb riigieelarvest ehk kõikide ausate maksumaksjate taskust. Mõistlik on võtta selleks raha neilt, kes seadust rikuvad,» sõnas ta.

Muutmaks rahatrahvi suuruse arvestamine senisest paindlikumaks, kaotatakse ära piir, mille järgi on minimaalne võimalik rahatrahv väärteo eest kolm trahviühikut ehk praegu kaksteist eurot. Muudatuse järel saab väärteo eest edaspidi määrata rahatrahviks ka ühe trahviühiku suuruse summa ehk kaheksa eurot.

Väärteo rahatrahvi maksimaalne summa tõuseb aga 1200 eurolt 2400 euroni. Alaealistele rikkujatele määratavate rahatrahvide arvestamisel aga tuleb edaspidi lähtuda poolest rahatrahvi suurusest, mis on vastavas seaduses ette nähtud. Näiteks, kui seadus näeb suurima lubatud karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, siis alaealise puhul on võimalik määrata rahatrahvi sellise rikkumise eest kuni 150 ühikut.

Lubatud sõidukiiruse ületamise korral määratava hoiatustrahvi arvutamise alussummaks sätestatakse liiklusseaduses senise viie euro asemel seitse eurot. Muudatuse tõttu on plaan tõsta ka hoiatustrahvi määra ligi 1,4 korda ehk 300 eurolt 420 eurole. Viimati tõsteti seda maksimaalset määra 2022. aasta märtsis.

Lühimenetluses kohaldatav maksimaalne mõjutustrahvi määr tõuseb 160 eurole. Ühistranspordis piletita sõidu eest soovitakse karistust muuta minimaalselt. Ühistranspordiseaduses ettenähtud rahatrahvi suurus piiratakse viie trahviühikuga.

Laanet tunnistas, et ainuüksi rahatrahvide kergitamine ei pruugi õiguskuulekust parandada. «Rikkujate rahakoti mõjutamise kõrval tuleks teatud väärtegude puhul senisest enam kasutada ka nutikaid alternatiive, mis aitavad inimeste käitumist õiguskuulekamaks muuta,» ütles Laanet.

Muudatus on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2025.