/nginx/o/2023/12/01/15755826t1hd9c9.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/03/11/15940082t1hc54f.jpg)
- Muinsuskaitseamet ja vald pole teineteist mõistnud.
- Kaitseala kadumisega muutub projektidest raha taotlimine keerukamaks.
- Valka jäävad riikliku kaitse all olevad mälestised.
Valga on ainus linn Eestis, kus muinsuskaitseamet soovib kaotada senise muinsuskaitseala. Selle asemel on valla üldplaneeringuga võimalik luua miljööväärtuslik piirkond. Lisaks on ametil plaanis kehtestada mälestistele kaitsevööndid ja määrata arheoloogilised leiukohad.
Valga muinsuskaitseala loodi 1995. aastal ja sellega sooviti kaasa aidata nõukogude korra ajal osaliselt hävinud või ehitustöödega rikutud hoonete taastamisele algsel kujul. Kahjuks ei õnnestunud siiski ajalooliste majade lagunemist ja lammutamist peatada. Seetõttu vähendati 2006. aastal oluliselt kaitseala piire.
Võrdlus Võruga Valgale au ei tee
2019. aastal võeti vastu uus muinsuskaitseseadus ja kõigile aladele tuli määrata kaitsekord. Amet hindas riikliku kaitse vajadust muinsuskaitsealadel, ja leidis, et Valga on senistest muinsuskaitsealaga linnadest ainus, kus pole enam kaitseala vaja.
Muinsuskaitseameti ehituspärandi kaitsekorralduse juht Kaire Tooming leiab, et kui 1995. aastal olnuks võimalik luua Valgas miljööväärtuslik ala, poleks muinsuskaitseala arvatavasti tehtudki.
Nüüd, ligi kolm aastakümmet hiljem, võrreldi Toominga sõnul enne kaitseala kaotamise ettepaneku tegemist Valga ja Võru ajalooliste hoonete seisukorda. Ameti asjatundjate hinnangul on Võrus omavalitsuse huvi muinsuskaitseala vastu suurem: jagatakse restaureerimistoetusi ja ärgitatakse inimesi kaitsealuseid hooneid korrastama.
Kahjuks Valgas heas seisukorras maju napib ja kõige kurvem on, et lahendust ei paista kusagilt. Riiklik kaitse tähendab ka suuremaid nõudeid. Siis tulebki kaaluda, kas nende hoonete väärtus on nii suur, et omanikke koormata.
Kaire Tooming, muinsuskaitseameti ehituspärandi kaitsekorralduse juht
Hoonete võtmine riikliku kaitse alla sõltub sellest, kas tegemist on ainsa sellise ehitisega või on sarnaseid objekte palju. Tähtsaks peetakse ka hoone säilinud algse osa seisukorda.
«Peame väga oluliseks, kui suur osa vanast hoonest on säilinud. Kahjuks Valgas heas seisukorras maju napib ja kõige kurvem on, et lahendust ei paista kusagilt. Riiklik kaitse tähendab ka suuremaid nõudeid. Siis tulebki kaaluda, kas nende hoonete väärtus on nii suur, et omanikke koormata. Seekord jõudsime otsusele, et piirilinnas pole selleks põhjust,» selgitas Tooming otsuse tagamaid.
Riikliku kaitse alla jäävad mälestised
Valga kesklinnas on palju nõukogude ajal ehitatud kortermaju. Ameti hinnangul ei oma needki võrreldes teiste Eesti linnade samal ajal ehitatud hoonetega erilist väärtust. Nende paigutust vanade majade vahel peetakse sobimatuks ja juhuslikuks.
Pärast kaitseala kadumist jääb siiski enamik linna ajaloolistest hoonetest riikliku kaitse alla. Valgat kaunistab 28 mälestist, mille ümber luuakse kaitsevöönd. Seal asuvatele majadele hakkavad miljöö säilitamiseks kehtima piirangud, kuid need on siiski muinsuskaitsealal olevatest nõuetest leebemad.
«Kui on plaanis teha ehitustöid või istutada puid, tuleb sellest muinsuskaitseametile teada anda,» selgitas Tooming.
Valga vallaarhitekti Angeelika Saaroni sõnul jäävad piirangud kehtima võrreldes praegusega ligi pooles ulatuses. «Ohuna näeme, et nii hea ehituskultuur ei pruugi jätkuda,» tõdes ta. Seda just miljööväärtuslikul alal kehtivate leebemate nõudete tõttu.
Muinsuskaitseala kaotamine ei tähenda Kaire Toominga sõnul samas, et piirilinn poleks väärtuslik. Ta peab oluliseks ajalooliste hoonete kaitsmist just miljööalana. Ka väljaspool südalinna on ajaloolise välimuse säilitanud piirkondi. «Kui vaatan näiteks Ernst Enno tänavat, siis see on küll hea elukeskkond, aga vajab väga suuri investeeringuid,» tõi Tooming näite.
:format(webp)/nginx/o/2024/03/11/15940083t1h9763.jpg)
Arheoloogilised leiukohad
Lisaks määratakse piirilinnas arheoloogilised leiukohad. Kui nendel aladel plaanitakse teha ehitus- või kaevetöid, tuleb sellest muinsuskaitseametile eelnevalt teada anda. Tegemist ongi ettevaatusabinõuga, et arheoloogiline pärand ehitustööde käigus ei häviks. Kui aiatöid tehes õnnestub välja kaevata mõni vana potikild, tuleb sellestki ametile teatada, sest tegemist võib olla olulise leiuga.
«Siiani pole Valgast leitud keskaegset kultuurkihti. See on aga eeldus, et asulakoht mälestisena kaitse alla võetaks,» selgitas muinsuskaitseameti arheoloogia kaitsekorralduse spetsialist Greta-Krislin Lutter. Tema hinnangul võib arheoloogidele huvipakkuvat leida just hoovidest.
Valga vallavalitsuse vastuseis muinsuskaitseala kaotamisele tuli Toominga sõnul ametile üllatusena. 2020. aastal saatis linnade ja valdade liit küsimustikud kõigile linnadele, kus asus muinsuskaitseala. Toominga sõnul vastas Valga ainsana, et kaitseala asemele võib teha miljööväärtusliku piirkonna.
Vallavalitsus aga kinnitab, et nad pole kunagi olnud kaitseala kaotamise poolt. «Vallavalitsus soovis kesklinna olukorda paremaks teha. Lootsime ka muinsuskaitseameti toele ning tahtsime rohkem sõna sekka öelda kesklinna puudutavates otsustes,» selgitas vallavalitsuse kommunikatsioonijuht Elina Naaris. «Miljööväärtuslike alade loomist muinsuskaitseala asemele pidasime üheks võimaluseks, sest see oleks praegu kehtivaid nõudeid paindlikumaks muutnud.»
Uus muinsuskaitseseadus ei kehtestagi aga kaitsealal kõigile hoonetele võrdseid piiranguid ja ehitiste kaitsetingimused sõltuvad nende olulisusest.
«Varem olid jäigad nõudmised arengule pigem takistuseks, kuid uue seaduse valguses on ala Valga linnale oluline ja selle mõju positiivne,» põhjendas Naaris valla nüüdset vastuseisu muinsuskaitseala kaotamisele.
Toetust enam ei saa
Muinsuskaitseameti hinnangul ongi valla seisukohalt ainus muutus, et enam ei saa taotleda ametilt toetust. «Muinsuskaitsealaks olemine on nende aastate jooksul aga toonud Valka nagunii väga vähe raha. On tore, et saime sel aastal toetada suure summaga üht mälestist Vabaduse tänaval,» rääkis Tooming.
Ka muinsuskaitseameti Valgamaa nõuniku Margis Seina sõnul esitatakse Valgas ametile toetuse saamiseks ainult üks-kaks taotlust aastas. Seda on võrreldes teiste väikelinnadega väga vähe. «Inimestel pole võimalik katta omaosalust. Näiteks Võrus tehakse taotlusi väga palju,» selgitas Sein.
Vanade ehitiste korrastamiseks saab abi küsida küll mujaltki, kuid Naarise sõnul eelistatakse toetuse andmisel ikkagi kaitsealadel asuvaid ajaloolisi hooneid. Näiteks linna vanim puitmaja pole mälestis ja sai projektist rahastuse ainult tänu oma asukohale muinsuskaitsealal. Naaris loodab, et sarnastest meetmetest õnnestub hoonete kordategemiseks veel raha küsida.
«Uute hoonete ehitamisele eelistatakse praegu vanade kordategemist. Kui meil pole enam muinsuskaitseala, pole ajaloolisel linnaosal enam sellist väärtust nagu praegu,» selgitas Naaris.
Varem olid jäigad muinsuskaitse nõudmised arengule pigem takistuseks, kuid uue seaduse valguses on ala Valga linnale oluline ja selle mõju positiivne.
Elina Naaris, Valga vallavalitsuse kommunikatsioonijuht
Valga valla planeeringute juhtivspetsialist Lenna Hingla kinnitas, et volikogul on kindlasti plaanis seda küsimust arutada ja esitada oma arvamus muinsuskaitseametile.
Infopäeval osalenud kunagine muinuskaitse- ja muuseumitöötaja Mai Simson leidis samuti, et Valga kaitseala kaotamine pole õige otsus. «Vana nõukogude aeg tuli meelde, kui käisin palumas, et ärge lammutage kortermajade ehituseks maha väikseid eramaju. Igal muudatusel peab olema mõte. Valgat ei ole mõtet halvustada ja igas asjas viimaseks jätta.»
Kokkusaamisel osales ka neid, kelle arvates kehtivad muinsuskaitse all olevatele hoonetele liiga ranged nõuded. Tõnu Reinup leidis, et võib-olla ei taha omanikud neljakandilise peaga naelu otsida. Sellepärast polegi palju neid, kes sooviksid sellist kinnisvara osta või renoveerida ja neid reegleid järgida.
Kaire Tooming usub, et kui kui pärast muinsuskaitseala kaotamist algab hoonete aktiivne korrastamine, võib selle mõttega nõusse jääda. Aga kui ehitustööd ei hoogustu, peab põhjusi otsima mujalt.
«Nõuame kvaliteetseid ja traditsioonilisi materjale. Tuleb kasutada puidust aknaraami, valtsplekk- või kivikatust. See on kasulik ühekordne investeering ja peab kaua vastu,» nentis Tooming, kes elab ka ise vanas ja väärikas majas.