Algab rahvusvaheline mürgistusennetusnädal
16. märts 2024, 00:12
/nginx/o/2024/03/15/15948615t1h0d79.jpg)
Esmaspäeval algava rahvusvahelise mürgistusennetusnädala käigus kutsub terviseameti mürgistusteabekeskus pöörama tähelepanu ohtudele, mis kaasnevad taimekaitse- ja putukatõrjevahendite kasutamisega.
«Kevadiste aiatöödega käivad kaasas ka taimekaitsevahendid ja väetised, mis võivad aga hooletu käsitsemise korral olla inimesele ohtlikud,» sõnas terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.
Taimekaitsevahendid ning putukate ja näriliste tõrjeks kasutatavad ained toovad igal kevadel kaasa samas suurusjärgus mürgistusjuhtumeid kui sügisene seedetrakti ärritavate või mürgiste seente söömine. Möödunud aastal oli seenemürgistustega seotud kõnesid 123, tõrjevahenditega seotud kõnesid 125.
«Näiteks õunapuid pritsides tuleb kindlasti kanda prille, maski ja kindaid. Ka väetist peenrasse puistama hakates tasub kindad kätte tõmmata. Seda, kuidas ennast just konkreetse tõrjevahendi eest kaitsta, saab enne kasutamist lugeda toote etiketilt,» rääkis Oder. Ta lisas, et kindlasti tuleb kemikaale hoida lastele kättesaamatus kohas.
Mürgistusinfoliinile 16662 on tõrjevahendite ja väetistega seotud mürgistusmuredega pöördutud kokku pea 1450 korral, pöördumistest 88 on olnud Põlva-, Valga- ja Võrumaalt. Pea võrdselt on juhtumeid putukatõrjevahendite, väetiste ning näriliste tõrjevahenditega. Kõige enam õnnetusi on väikelastega vanuses 1–4 ning 18–64-aastaste täiskasvanutega.
Taimekaitse- või putukatõrjevahendi sissehingamisest või allaneelamisest tekkinud mürgistuse tunnused on hingamisteede ärritus, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja kõhulahtisus. Mürgistused on ohtlikumad väikelastele, eakatele ja kroonilistele haigetele.
Oder julgustab mürgistuse või selle kahtluse korral helistama infonumbrile 16662. «Nii saab selgust olukorra ohtlikkusest või ka asjatust kartusest, mistõttu pöördutakse haiglasse vähem,» selgitas Oder ja soovitas numbri telefoni salvestada. Liin on avatud ööpäev läbi. Kõnedele vastavad pikaajalise töökogemuse ja mürgistusvaldkonna eriõppega õed ja arstid, kes annavad juhised esmaabiks ja edasiseks tegevuseks.