:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
/nginx/o/2024/03/22/15960304t1h9bf4.jpg)
Otepää linna 88. sünnipäeva tähistamise käigus kõlavad 1. aprillil muistse sõjapasuna helid.
Linnaõigused andis riigivanem Konstantin Päts Otepääle 1. aprillil 1936.
Linna sünnipäeva tähistamine algab 1. aprillil kell 10 keskväljakul karupurskkaevu juures. Pakutakse kommi, laulavad lasteaialapsed ning puhutakse ajaloolist Otepää pasunat. Õhtul kell 18 algab kultuurimajas sünnipäevakontsert, antakse välja Otepää medalid ja toimub muistse sõjapasuna tutvustamine. Kohal on arheoloog Ain Mäesalu ja pasuna valmistaja käsitöömeister Toomas Mägi. Pasunat puhub Otepää puhkpilliorkestri dirigent Arno Anton.
1953. aastal leiti Otepää linnuselt arheoloogilistel kaevamistel pronksist valatud pasun. Tegemist on Eesti vanima puhkpilliga, mis kujutab endast ka kogu Euroopa ulatuses suurt väärtust, sest keskaegseid pasunaid on kõikjal säilinud väga vähe. Pealegi on see üks kaunemaid seni teada olevate eksemplaride seas. Ajaloolane Ain Mäesalu on viidanud, et kuna Otepää pasunal pole sõrmeavasid, sai sellega tekitada ainult naturaalhelidest koosnevaid signaale. See annab alust arvata, et tegemist on sõjapasunaga, mille tõid tõenäoliselt siia ristisõdijad. Otepää pasun võis olla valmistatud 12. sajandi lõpul või 13. sajandi alguses kusagil Lääne-Euroopas, kõige tõenäolisemalt Saksamaal.
Muistsest sõjapasunast on tänaseks päevaks valmistatud koopia, mida linna sünnipäeval näha ja kuulda saab. Pasun on valatud messingust, selle valmistamisel on kasutatud kaotatud vaha meetodit, pasuna hoidmiskohta katab härjanahk.
Otepää linna ajaloost
Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis 19. sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles “Nusstage”). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, sai aleviku nimeks Nuustaku, mis vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem, aastal 1922. Linnaõiguste andmise ajal toimusid suurejoonelised pidustused. Ametiasutused ja koolid ei töötanud, turuplatsil toimus koosolek, kohal olid “filmimeister” ja ajalehemehed.
1939. aastaks tõusis Otepää linna elanike arv 2300-ni. Linnas oli 370 maja ja 42 tänavat. Linna maa-ala kogupindala oli 413 ha.
Teise maailmasõja ajal sai Otepää rängalt kannatada – 1944. aastal hävis tulekahjus üle poole hoonestusest. Algasid ülesehituse aastad, mil linn hakkas järk-järgult omandama juba tänapäevasemat ilmet. 1950.aastal sai Otepää, mis varem oli kuulunud Tartumaa koosseisu, iseseisvaks rajoonikeskuseks. 1959. aastal likvideeriti väiksed rajoonis ja Otepää liideti Elva rajooniga. 1962. aastal arvati Otepää Valga rajooni koosseisu.
Omavalitsusliku staatuse sai Otepää linn 21. veebruaril 1991. 22.oktoobril 1999 ühinesid Otepää linn ja Pühajärve vald. Sellest ajast alates on Otepää linn Otepää valla koosseisu kuuluv vallasisene linn. 2017. aasta haldusreformi tulemusel sai Otepää linn uue Otepää valla keskuseks.
1. jaanuari 2024. aasta seisuga elab Otepää linnas 2077 elanikku, kellest mehi on 977 ja naisi 1100. Linnas on 80 tänavat, pindala on 4,46 km2. (Võrdluseks – Otepää vallas elab kokku 6391 inimest).