/nginx/o/2016/03/26/5198605t1hfef2.jpg)
Kevadpühadel juhtub mürgistusi nii munavärvide kui ka aiakemikaalidega.
Pühade ajal veedetakse aega perega, tuntakse rõõmu munade värvimisest ning tehakse esimesi aiatöid. Terviseameti mürgistusteabekeskus saab igal aastal just sellel ajal tavapärasest enam murelikke telefonikõnesid.
Tihti helistatakse lihavõtete ajal kaebustega, et laps on suhu pannud või alla neelanud munade värvimiseks mõeldud värvainet.
«Näiteks võttis meiega ühendust murelik ema, kelle laps sõi eelmisel päeval kommi pähe munade värvimiseks mõeldud rohelise tableti, mida lahustatakse vees. Öösel magas laps rahutult, ajas iiveldama ning hommikul oksendas,» kirjeldas mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder üht õnnetust.
«Munavärve ei tasu karta, sest valdavalt on need toiduvärvid ja maitsmine ei põhjusta ägedat mürgistust,» tõdes Oder. Toiduvärvi alla neelamisel on põhiliseks tervisekaebuseks seedetrakti ja naha ärritus. Sellisel juhul tuleb lapse suu loputada ning pakkuda juua selleks, et värvi lahjendada. On võimalik, et lapsel tekib allergia värvaine suhtes.
«Kindlasti tasub hoiduda munade kaunistamisest muude, selleks mitte mõeldud ainetega – näiteks briljantrohelisega. Selle erkroheline värv on küll ahvatlev, kuid suhu, nahale või silma sattudes võib tekitada tugeva ärrituse,» tõi Oder välja ühe värvilise ohuallika.
«Näiteks oli üheaastane laps saanud kätte pudeli briljantrohelisega ning seda endale suhu ja nahale ajanud. Infoliinile helistanud ema tundis muret, kas nüüd on mürgistus ja tuleb kohe EMOsse joosta,» kirjeldas Oder juhtumit.
Briljantroheline on piiritusepõhine lahus, mis ärritab limaskesti. Seetõttu tuleb aine juhusliku suhusattumise korral haiglasse tõttamise asemel suu ja nahk loputada, anda jahedamat jooki ja sööki ning jälgida lapse enesetunnet.
Kevadpühade eel ja ajal tehakse tihti ka suurpuhastust ning algavad aiatööd, mille käigus kasutatakse erinevaid kemikaale. Sellisel juhul on oluline kanda kummikindaid, maski, kaitseprille ja vajaduse korral ka kaitseriietust. Toas kemikaale kasutades tuleb teha aknad lahti ja tagada ruumides korralik õhuvahetus. Kemikaale kasutades tuleb põhjalikult uurida ka toote pakendil olevat kasutusjuhendit, samuti tasub otsida pakendilt üles aine ohtlikkusest märku andev ohumärgis.
Mürgistuse või selle kahtluse korral tasub julgelt helistada infonumbrile 16662. «Mürgistusinfoliini töötajad aitavad hinnata, kui ohtlik on olukord,» selgitas Oder ja soovitas mürgistusinfonumbri 16662 telefoni salvestada, et see oleks vajadusel kiirelt leitav.
Helistamine on anonüümne ning nõuandeliin on avatud ööpäev läbi. Kõnedele vastavad pikaajalise töökogemuse ja mürgistusvaldkonna eriõppega õed ja arstid. Meditsiinitöötajad hindavad olukorra ohtlikkust ning annavad õiged juhised esmaabiks ja edasiseks tegevuseks. Nõu saab küsida nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Rohkem saab mürgistusriskidest lugeda mürgistusteabekeskuse kodulehelt www.16662.ee.
Pane tähele:
Loe enne kemikaali kasutamist toote kasutusjuhendit ning vaata pakendilt ohumärgist.
Hoia kemikaale originaalpakendis. Nii ei lähe need segamini muude toodetega.
Kemikaale kasutades kaitse ennast ja kanna kummikindaid, maski, kaitseprille, vajaduse korral kaitseriietust.
Aiatöid tehes või kemikaale kasutades hooli teistest. Lapsed ja lemmikloomad tuleb saata eemale, kui pritsid aias puid või põõsaid. Teavita ka naabreid suurematest taimekaitsetöödest ja vali tööde tegemiseks tuulevaikne ilm.
/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)