Puukentsefaliiti haigestutakse liiga tihti

Puugi võib saada ka linnas jalutades. Foto: Erik Prozes (Postimees)

Terviseameti andmetel oli eelmisel aastal puukentsefaliiti ja puukborrelioosi haigestunute hulk viimase viie aasta kõrgeim. Mullu haigestus puukborrelioosi 4520 inimest ja puukentsefaliiti põdes 209 inimest. Ka tänavu on registreeritud juba 175 puukborrelioosi juhtumit ja üks puukentsefaliidi juhtum.

Peremeditsiini eriarsti Anneli Talviku sõnul on haigeid liiga palju, sest puukentsefaliit on vaktsineerimise korral välditav haigus. «Kõik need puukentsefaliidi juhtumid oleksid võinud olemata olla. Borrelioosi vastu küll vaktsiini ei ole, aga selle haiguse vastu on olemas ravim,» selgitas Talvik.

Viie aasta suurima haigestumiste arvu põhjustele on Talviku sõnul raske ühest vastust anda. «Puugihaiguste esinemissagedus on varemgi aeg-ajalt suurenenud. Umbes iga viie kuni seitsme aasta tagant tekib uus tõus. Inimesed unustavad vaktsineerimise,» rääkis Talvik.

ERGO ravikindlustuse andmetel oli eelmisel aastal märgata kasvutrendi vaktsineerimise lisakaitse valimisel kindlustuslepingutesse. «Praeguseks on 80% ERGO ravikindlustuse klientidest vaktsineerimise kaitse endale lisanud, kuid arvestades puukentsefaliidi tõsiseid tagajärgi inimese tervisele, võiks vaktsineerimise kulude lisakaitse sisalduda igas ravikindlustuse poliisis,» kommenteeris ERGO ravikindlustuse riskijuht Janika Lüüs-Likk. Ta lisas, et võrreldes 2022. aastaga kahekordistus möödunud aastal välja makstud vaktsineerimishüvitiste maht. See näitab, et nii eraisikud kui ka ettevõtted väärtustavad vaktsineerimise kindlustuskaitset üha enam ning peavad oluliseks tervisemurede ennetamist.

Talviku sõnul aktiveeruvad puugid siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur on üle kaheksa plusskraadi. Kui alustada praegu vaktsineerimisega, jõuab esimeseks kevadsuveks tekkida juba üsna oluline kaitse, aga mitte veel sada protsenti. Selle saavutamiseks tuleb teha ka kolmas süst aasta pärast ja edaspidi vastavalt arsti koostatud plaanile kaitset ühekordse süstega tugevdama. Lisaks tuleks alustada ka lemmikloomade puugitõrjega, et oma lemmikuid ebameeldivate putukate eest kaitsta ja vältida puukide pudenemist diivanile või mujale kodukeskkonda.

Kõige ohtlikum puukide levitatav haigus on puukentsefaliit ja ainus tõeliselt efektiivne kaitse puukentsefaliidi vastu on vaktsineerimine. Selle raske ja ohtliku haiguse korral mõjutatakse aju ja perifeerseid närve. Sageli ilmnevad sümptomid kahe laine korral: esimesed tunnused ilmnevad 2–28 päeva pärast ja sarnanevad külmetusele – patsientidel on palavik, lihas-, peavalud, väsimus ja üldine nõrkus, mis võib kesta umbes nädal. Seejärel järgneb petliku paranemise faas. Teine haiguslaine tabab umbes kolmandikku nakatunutest - neil ilmnevad kesknärvisüsteemi kahjustused. Haiged kaebavad tugevate peavalude, unisuse, iivelduse, oksendamise, kontrollimatu palaviku või isegi koordinatsioonihäirete üle. Osal inimestel võivad puukentsefaliidi poolt põhjustatud ajukahjustused olla väga tugevad – alates unehäiretest kuni puude tekkeni.

Puukborrelioosi vastu kahjus vaktsiine ei ole, jäävad vaid üldised ennetusmeetmed: sobiv riietus ja putukatõrjevahendid. Puukborrelioos avaldub inimese naha, siseorganite ja närvisüsteemi mitmekordse kahjustusena.

Arsti poole on põhjust pöörduda kui märkate punast laiku, mis tavaliselt ilmneb puugi imemise kohas, palavikku, nõrkust, lihasvalu. Talviku sõnul on sagedane siiski ka olukord, kus tunnuslaiku ei teki või patsient seda ei märka. «Tervisekaebus võib tekkida mitu kuud peale puugirünnet ja muuta diagnoosimise raskeks, sest sümptomid kattuvad paljude teiste haigustega. Haigus on kiire avastamise korral hästi ravitav pika antibiootikumikuuriga, kroonilisel juhtumil aga võib patsient vajada haiglaravi. Oluline on mitte karta looduses liikuda, vaid saavutada harjumus ennast peale metsast või pargist tulekut üle vaadata ja puuk, kes veel kinnitunud pole, kohe eemaldada,» rääkis Talvik.