/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/04/01/15976833t1h35d1.jpg)
Eile jõustus valitsuse kinnitatud tänavune pensionitõus. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul oli eelmise aasta pensionitõus viimase 15 aasta suurim ning ka seekordne indekseerimisjärgne keskmise pensioni tõus 700 eurolt 774-le aitab meie vanemaealisi muutuvate oludega hakkama saada.
«2021. aastal, kui Kaja Kallase esimese valitsuse moodustasime, oli keskmine pension 552 eurot kuus. Prognoosid näitavad, et 2027. aastaks tõuseb see üle 900 euroni kuus,» rääkis Riisalo. «Mul on väga hea meel, et indekseerimise järel ka pensioni baasosa suureneb. Nii paraneb ka väikest pensioni saavate eakate toimetulek.»
Eilsest tõusis pensionite indekseerimisega ka rahvapension 372,05 euroni. Pensioni baasosa suurus on 354,98 eurot ja aastahinne 9,512 eurot.
Vanaduspension koosneb baasosast; staažiosast, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaži aastate arvu ja aastahinde korrutisega; kindlustusosast, mille suurus võrdub kindlustusosakute summa ja aastahinde korrutisega; ning ühendosast, mille suurus võrdub poole kindlustusosakute ja poole solidaarosakute summa ning aastahinde korrutisega.
Lisaks pensionile arvutatakse ümber töövõimetoetuse päevamäär: 1. aprillist on see 20,57 eurot ning puuduva töövõime korral on toetus keskmiselt 617,15 eurot kuus. Osalise töövõime korral arvestatakse toetust 57% päevamäärast ning toetuse suurus on keskmiselt 351,77 eurot. Töövõimetoetuste indekseerimine maksab riigile 36 183 773 eurot ja indekseeritakse ligikaudu 91 358 vähenenud töövõimega inimese toetust. Selle suuruse arvutab töötukassa iga kalendrikuu kohta.
Pensionide indekseerimine maksab riigile 212 327 000 eurot. See puudutab 325 000 pensionäri.