Kätte jõudis karulaugu korjamise aeg

Karulauk Foto: Mailiis Ollino

Karulauk (Allium ursinum) on taimede seas üks esimesi kevadekuulutajaid, mis oma vitamiinidest pungil rohelusega eestlaste toidulaual lemmikuks on saanud.

Tänu soojadele ilmadele on esimesed karulauguhakatised juba oma pead mullast välja pressinud. Karulauku korjates peab aga silmas pidama mitut olulist asjaolu.

Olulisim on kindel olla, et tegemist on tõepoolest karulauguga.

Kõige sagedamini aetakse teda segamini hariliku siniliilia ehk tsillaga (Scilla siberica), aga sarnased on ka piibeleht ehk maikelluke (Convallaria majalis) ja harilik sügislill (Colchicum autumnale).

«Piibeleht on väga mürgine – mürgine on isegi vaasivesi, kus maikellukesekimpu on hoitud,» hoiatas Eesti loodusmuuseumi botaanik Jana-Maria Habicht kahe taime segiajamise ohtlikkuse eest. Selle söömine lõppeb tõenäoliselt väga tõsise mürgistuse või isegi surmaga.

Sügislill on samuti eluohtlikult mürgine.

Noored karulaugu- ja tsillataimed on üsna sarnased, kasvades aga muutuvad karulaugulehed keskosast veidi laiemaks, mistõttu meenutavadki need natuke piibelehte ja sügislille. Ka paljud teised äsja tärganud lilled võivad esialgu karulauku meenutada.

«Üsna kindel tunnus karulaugu eristamiseks sarnastest taimedest on tugev küüslaugulõhn,» rõhutas Habicht.

Kui sa pole taime liigis kindel, jäta see korjamata! Meeles tasub hoida sedagi, et ka karulauk ehk metsküüslauk võib tundlikuma organismiga inimesel tekitada liigse söömise järel seedehäireid nagu kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine.

Karulauk kuulub Eestis kolmanda kaitsekategooria liikide hulka, mis tähendab, et loodusest võib seda enda tarbeks ja mõistlikus koguses korjata, kuid müümine on rangelt keelatud. Niisiis korja ühelt taimelt vaid paar lehte.

Juba 12. sajandil soovitas taimetargast nunn Hildegard Bingenist karulauku kasutada nii seedehäirete puhul kui ka vere­puhastuseks.

Metsküüslauk on antibakteriaalsete omadustega, samuti on selles väga palju vitamiine ja mineraal­aineid.

Karulauku on hea kasutada salatites ning söödavad on kõik taimeosad. Tarvitada võib seda nii toorelt kui marineeritud kujul, kuumades roogades ning pirukate küpsetamisel.