/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/04/03/15981257t1h5efa.jpg)
Tänavu keskendub aprillikuine südamekuu eelkõige noorte meeste südametervisele. Jätkuvalt on nii meeste kui ka naiste peamine surmapõhjus Eestis südame-veresoonkonnahaigused, kuid mehed haigestuvad keskmiselt kümmekond aastat varem.
Südamekuu keskendub tänavu noorte meeste tervisele
2023. aastal tasus tervisekassa selliste haiguste ravi eest 248 miljonit eurot. «Tervisekassa raviarveid ja retsepte analüüsides selgus, et igal neljandal alla 40-aastasel mehel on esinenud südame ja veresoonkonnaga seonduvaid kaebusi,» selgitas tervisekassa terve täiskasvanu teenusejuht Isabel Paul.
Enam kui pooled 16–64-aastastest Eesti elanikest on ülekaalulised või rasvunud ning meestest koguni 60 protsenti. Põhja-Eesti regionaalhaigla südametervise kabineti ülemarsti Margus Viigimaa sõnul on tööealise Eesti mehe peamine mure just liigsest kehakaalust põhjustatud terviseprobleemid, näiteks kõrge vererõhk ja kolesterool, samuti veresuhkru tase, mis on südame-veresoonkonnahaiguste peamised riskitegurid.
«Tervislikuma elustiili alus on regulaarne kehaline aktiivsus, kehakaalu normaliseerimine, tubakatoodete vältimine, tervislik toitumine ja stressitaseme langus,» ütles Viigimaa.
Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse teadusnõunik Henek Tomson märkis, et regulaarne liikumine on üks kättesaadavamaid ja kindlamaid viise saada juurde tervena elatud aastaid. «Maailma terviseorganisatsioon (WHO) soovitab täiskasvanutel tervise hoidmiseks nädalas vähemalt 150–300 minutit mõõduka või 75–150 minutit tugeva intensiivsusega kehalist aktiivsust,» toonitas ta.
Ta lisas, et ühes laiaulatuslikus uuringus, kus jälgiti üle 100 000 täiskasvanu terviseandmeid 30 aastat, ilmnes, et juba soovitatud miinimummääral liikumine vähendas suremusriski kuni 21 protsenti. Neil, kes liikusid soovitatust kaks kuni neli korda rohkem, langes see kuni 31 protsenti.