Jaan Rapp: küsitava väärtusega inimkatsed

Jaan Rapp Foto: Arvo Meeks

Sel nädalal ei taha paljudel inimestel hommikuti uni silmist kaduda. Õhtul aga ei tule see ka suure palumise peale: sisemine kell teatab, et vara on magama minna. Põhjust pole vaja kaugelt otsida: nädalavahetusel läks Eesti sarnaselt teiste Euroopa Liidu riikidega üle suveajale.

Asi pole mitte suveajas kui sellises. Pigem on mulle jäänud mulje, et mingil perioodil meile pikki valgeid suveõhtuid tähendav suveaeg on meeltmööda enamikule Eesti elanikest. Probleem on hoopis selles, et ööl vastu oktoobri viimast pühapäeva röövitakse see suveaeg meilt ära ja antakse järgmise aasta märtsis tagasi. Ja nii aastast aastasse.

Mul endal on vedanud. Mingil seletamatul põhjusel on mind õnnistatud sisemise kellaga, mis koos kellaosutite nihutamisega kiirelt uuele ajale ümber häälestub. Nii pole mul juba praegu probleemi õhtul sisuliselt varasemast tund aega varem magama jäämise ega hommikul tund varasema ärkamisega.