Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/04/05/1042966t1hf1ec.jpg)
Küsisin hiljuti ühelt tuttavalt mentorilt, miks ta endale sellise lisakoormuse on võtnud. Ta jäi mind üllatunult vaatama ja raputas naerdes pead, kinnitades, et mentoriks olemine on nagu sporditegemine, mis annab energiat ja hoiab ettevõtjat reipana, andes pidevalt õpikogemust, kuidas töös ette tulevaid takistusi lahendada. Seega suuresti teevad mentorid seda tööd enda mõtete korrastamiseks, vormishoidmiseks.
Alustavaid ettevõtjaid ei saa võtta ühetaolise seltskonnana. Igaühel neist on erinevad murekohad, kus nad abi või julgustust vajavad.
Mentorklubide koolitusprogramm annab küll hea teoreetilise põhja, kuid reaalseid olukordade lahendusi tuleb ikka teistelt praktikutelt küsida, kel ettevõtluses juba mitu puuda soola ära söödud. Klubilises vormis on aga võimalik mitme ettevõtja kogemusest õppida ning ka mentorid saavad omavahel kogemusi vahetada.
Piirkondlikus mentorklubis käib korraga koos 15–20 alustavat ettevõtjat, keda nõustab vähemalt kolm kogenud ettevõtjat, lisaks saab alustaja ettevõtjalt ka isiklikku nõu küsida. Piirkondlikkus aitab arvestada kohaliku ettevõtlusmaastiku eripäradega, tegutsemine toimub samades tingimustes.
EAS on mentorprogrammi vedanud 2004. aastast. Selle aja jooksul on abi saanud üle viiesaja alustava ettevõtja umbes kahesajalt kogemustega mentorilt. Tänaseks on nii mõnestki kunagisest abisaajast ise mentor saanud: kes kord hüva nõu saanud, väärtustab ka selle edasiandmist.
Mentorlus on kahtlemata mõtteviis, iga mentor teeb seda naudinguga. Võrdlen neid õpetajaks olemisega – ka selleks on kutsumust vaja, iga inimene õpetada ei taha ega oska. Meie ühiskonnas on mentorlusel kui mõtteviisil veel kõvasti arenguruumi, aga tasapisi hakkab ka meie ettevõtluskeskkond küpsema tasemele, kus kogemustest õppimist ja kogemuste edasiandmist üha enam väärtustatakse.
Erinevate Eestis rakendatavate programmide kogemused on näidanud, et alternatiivi mentorlusele ei ole. Kui täna teatakse mentorlusest vähe, siis võib julgelt oletada, et tulevikus saab sellest väga oluline, kui mitte peamine alustavate ettevõtjate abistamise vorm.
Mentorid on ühiskonnas väga väärtuslik ressurss. Hetkel on nende arv jätkuvalt piiratud, kuna meie turumajanduse ajalugu ei ole olnud väga pikk, aga iga aastaga olukord paraneb ja lähema kümne aasta jooksul on oodata olukorra hüppelist paranemist.
Milles siis seisneb mentori peamine kasu? Aga selles, et ta on kõike seda, mida alustav ettevõtja täna plaanib, juba ise teinud. Seega võib temast abi olla nii vigade vältimisel kui ka uute võimaluste otsimisel.
Riigi võimalused alustavate ettevõtjate toetamisel on piiratud. Otsesed rahalised toetused on suhteliselt kallid ning sageli on teise ettevõtja nõu alustavale ettevõtjale väärtuslikumgi kui pelk raha, millega «kasutusjuhendit» ei kaasne.
Just seetõttu on riiklik tugisüsteem viimasel ajal otseste toetuste andmiselt pigem nõu ja sisulise abi pakkumise suunas liikunud (koolitused, konsultatsioonid, õppereisid, kontaktüritused jms). Ühiskonnale on kasulikum kasutada saadaolevat ja ajas suurenevat ressurssi – andekaid ja sotsiaalselt küpseid äriinimesi –, kes on valmis oma teadmisi-kogemusi teistega jagama, ise sellest protsessist õppides.
Sama kinnitab ja teiste riikide kogemus. Näiteks Inglismaal asendatakse nõustamiskeskusi mentoritega, luuakse riigi ajaloo suurimat mentorvõrgustikku. Sama ambitsioonika plaaniga oleme alustanud ka Eestis ja kui see täielikus mahus rakendub, saab sellest meie alustavate ettevõtjate suurim tugi, mis, olles alustanud riigi toel, saab jätkata juba iseseisva võrgustikuna.
Milles need teadmised siis seisnevad, mida edasi antakse? Need ei pea sugugi sama valdkonna ega isegi sama suurusega ettevõtted olema, sest mingid küsimused on universaalsed. Julgustus oma mõtteid katsetada, julgustus teatud maani riske võtta, julgustus väärtusahelas kasvada – need on peamised asjaolud, kus alustaja oma mentorile küsivalt otsa vaatab.
Vajadused on väga praktilised ja teatud asju oskabki vaid teine ettevõtja öelda, sest nagu ikka, õppustel võib ju tugev olla, kuid lahingus käib ikka pisut teisiti.
9. aprillil lõppeb kandideerimine Valga-, Võru- ja Põlvamaad ühendavasse piirkondlikku mentorklubisse ning juba aprillis lähebki klubiline tegevus lahti. Seega, kel veel alustamisel nõu vaja või tahab seda omalt poolt ise pakkuda, jõuab veel avalduse EASi poole teele panna.