:format(webp)/nginx/o/2024/04/08/15990905t1hff9a.jpg)
Rindeuudised on meid saatnud pikalt. Hiljuti Eestit külastanud Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola kinnitas küll riigikogus, et toetus Ukrainale püsib vankumatu, kuid paraku ei ole kõik liikmesriigid sarnase suhtumisega. Individuaalsed huvid seavad ohtu Ida-Euroopa julgeoleku, mõjutades kogu ühenduse tulevikku, tunnistas ta.
Peame Eestis olema sama sihikindlad kui Ukraina sõdurid, kes võitlevad ka Eesti vabaduse eest. Peame rääkima maailmas, et kui langeb Ukraina, võtab Venemaa sihikule Baltimaad, mis tähendab olulisi muutusi Euroopa julgeolekus.
Euroopa julgeoleku aluseks on ja peavad jääma nii Euroopa Liit kui NATO. 2022. aastal alanud täiemahuline sõda Ukrainas on aga toonud esile, et loodame Euroopas üleliia USA panusele.
Ühelt poolt on see mõistetav, sest Euroopa Liit loodi majandusühendusena. Teisalt näitab see ühenduse suutmatust reageerida kiirelt ja otsustavalt. Elu aga sunnib ühendama jõud, olgu tegu sõjategevuse või rändekriisiga.
On ülioluline, et Euroopa Liidu riigid koordineeriksid julgeolekupoliitikat, jagaksid teavet ja parimaid tavasid terrorismi, küberohu ja muude julgeolekuriskide vastu võitlemiseks. Piirikontrolli tugevdamise ja välispiiri kaitsmise eest vastutab ikka Euroopa Liit ise.
Tähelepanuta ei tohi jätta ka kriisi Gaza sektoris. Vaherahu on vältimatu. Ḩamās tuleb hävitada, kuid mitte inimelude hinnaga.
Eesti välispoliitika on paljuski julgeolekupoliitika. Oleme selles vallas hästi hakkama saanud. Küll näen vajakajäämisi näiteks väliskaubanduspoliitikas. Välisministeeriumi üks ülesanne on uste avamine meie ettevõtetele, kuid valitsus loobus osalemast 2025. aasta Expol Osakas. Seevastu Läti ja Leedu ühendavad seal ühispaviljonis oma jõud. Expol on meie riigi tutvustamisel ja investeeringute Eestisse meelitamisel võtmetähtsus. Ajal, kus tööstustoodang ja eksport langevad, on suur viga hoida end isolatsioonis.
Samuti on halb ministeeriumi otsus sulgeda suvest konsulaadid San Franciscos ja New Yorgis. Nördimust selle üle on väljendanud ka eesti kogukonna liikmed USAs. New York on USA suurim linn ja vaieldamatu tõmbekeskus ning Eesti riigi kohalolek seal on hädavajalik. Lisaks on välisministri otsus vähendada USAs diplomaatilist esindatust vastuolus Eesti välispoliitika arengukavaga aastani 2030, mille eesmärkide hulgas on kõikehõlmav ja süvendatud koostöö USAga, võõrsil elavate eestlaste suurem kaasamine ning neile konsulaarteenuste kättesaadavamaks tegemine.