Selgus, kuidas suhtub rahvas magustatud jookide maksustamisse

Magusavajaduse tahab inimene igal juhul rahuldada. Foto: Mati Määrits/Lõuna-Eesti Postimees

Kantar Emori poolt läbi viidud avaliku arvamuse uuringust selgub, et üle poolte vastanutest ei poolda magustatud jookide maksu kehtestamist. Samuti on enamus küsitletutest seisukohal, et hinnatõus maksustatavate jookide tarbimist ei vähenda.

Uuringust selgub, et magustatud jookide maksustamisele on vastu 62 protsenti vastanutest, maksu toetab veidi alla kolmandiku (31%) elanikest. Kui magustatud jookide maksu kehtestamise osas puudub kindel seisukoht 8% vastanutest, siis magusainetega ja suhkruvabade jookide maksustamise vajalikkuses on inimeste kõhklus ligi kaks korda suurem (13%).

„On selgelt näha, et inimesed pole uueks maksuks valmis. Põhjuseid on selleks mitmeid, näiteks keeruline majanduslik olukord, umbusk valitsuse suhtes ning kahtlus maksu eesmärgis,“ sõnab Karastusjookide Tootjate Liidu juhatuse liige Nele Normak. „Kindlasti mängib rolli ka see, et Eestis on niigi kallis elada ja süüa, sest toiduainete hinnad on meil üle Euroopa Liidu keskmise, kuid elatustasemelt jääme keskmisele alla. Maksu kehtestamisel kasvaks märkimisväärselt nii karastusjookide, mahlajookide, smuutide, spordijookide kui maitseveede hind, mis mõjutab lõpptarbija ostuvõimekust ja valikuvõimalusi,“ lisas ta.

Tarbija haarab odavama alternatiivi järele

Kui maksu tõttu peaks magustatud jookide hinnad kerkima, siis 46% vastanutest leiab, et see ei mõjutaks nende tarbimist mingilgi viisil. 27% protsenti vastanutest ütleb, et nende tarbimine ei väheneks, kuid võimalusel asendatakse need mõne odavama alternatiiviga.

Vanusegruppide lõikes ilmneb, et mida vanemad on inimesed, seda vähem ollakse valmis loobuma harjumuspärastest toodetest, olenemata nende hinnast. Kuigi noori mõjutab hind veidi rohkem, siis 16-24aastased on teistest agaramad (39%) otsimaks odavamaid alternatiive magustatud jookidele. Selle juures ei olda siiski valmis vähendama tarbitavaid koguseid.

Magustatud jookide maksu põhjendatakse sooviga suunata noored tervislikuma eluviisi juurde. “Uuring näitab, et noorte suunamisel tervislikuma eluviisi juurde ei pruugi maksustamine tulemusi anda, kuivõrd suunab nooremaid inimesi sagedamini soodsamate alternatiivide otsimisele kui tarbimise vähendamisele,“ sõnab Kantar Emori uuringuekspert Katrin Männaste.

Piirikaubandus võib taas tuure koguda

Palju on räägitud suhkrumaksu võimalikest ohtudest majandusele. Taani näite põhjal on esile kerkinud ka mittealkohoolsete jookide piirikaubanduse hoogustumise võimalus. Uuringust selgubki, et iga neljas vastanu kaaluks võimalust hankida maksustatavaid tooteid mõnest naaberriigist. Peamiselt on selleks valmis need, kes maksu ei toeta – selles segmendis hindab Lätist ostmist pigem tõenäoliseks 37% vastanutest.