Muinsuskaitsjad ei toetanud ettepanekut Valga südalinna kaitseala alles jätta

Valga on ainus linn Eestis, kus muinsuskaitseamet plaanib kaotada muinsuskaitseala. Foto: Arvo Meeks

• Valga vallavolikogu saatis muinsuskaitseametile omapoolsed seisukohad.
• Muinsuskaitseameti hinnangul ei vasta Valga riikliku kaitse nõuetele.
• Amet leiab, et omavalitsus pole olnud huvitatud aruteludest.

Muinsuskaitseamet pole Valga vallavolikogu vastuseisust hoolimata loobunud soovist kaotada ainsana Eestis Valga linna muinsuskaitseala. Märtsis ja aprillis korraldatud avalikel aruteludel said arvamust avaldada linnakodanikud. Valga vallavalitsus ameti väidetega ei nõustunud. Seejärel kinnitas volikogu oma märtsiistungil omavalitsuse seisukohad ja saatis need muinsuskaitseametile.

Valga vallavanema Monika Rogenbaumi sõnul saabus sealt peagi vastus, kus muinsuskaitsjad leidsid, et volikogu ettepanekud ei vääri toetust. «Jääme oma seisukohtade juurde ja ootame ameti otsust. Aprilli lõpus tulevad Valka Icomos Eesti rahvuskomitee liikmed ja plaanis on nendega kohtuda,» rääkis Rogenbaum, viidates rahvusvahelisele muinsuskaitse eksperte ühendavale organisatsioonile.

Muinsuskaitseameti ehituspärandi kaitsekorralduse juhi Kaire Toominga sõnul pole kaitseala kaotamise protsessile pidurit tõmmatud. «Sel nädalal on meil arutelu ja seal paneme paika edaspidised plaanid. Selles pole midagi erakorralist ja tavaliselt ongi nii, et pärast avalikku arutelu saamegi omavahel kokku, et veel kord teemad läbi rääkida,» selgitas Tooming. «Valga vallavolikogu kirjas me mingeid tõsiseid argumente ei näinud, mis takistaksid muinsuskaitseala kaotamast.»

Vallavolikogu ei nõustunud oma kirjas muinsuskaitseala lõpetamise eelnõuga, kuna selle ettevalmistamine pole volikogu hinnangul toimunud kooskõlas muinsuskaitseseadusega. Samuti leiti puudusi riikliku kaitse vajaduse hindamisel. Heideti ka ette, et muinsuskaitseamet pole välja selgitanud volikogu arvamust, kaasanud linnaelanikke ja ettevõtjaid ega moodustanud vallavalitsuse esindajatest ning ekspertidest koosnevat töörühma. Volikogu leidis, et seetõttu pole amet saanud arvesse võtta kõikide osapoolte arvamust, et hinnata kaitseala kaotamise põhjuseid.

Veel poldud volikogu päri väitega, et kaitseala kaotamisel pole negatiivset mõju. Volinikud näevad suurt probleemi selles, et omanikud ei saa muinsuskaitseala kaotamise korral enam mälestiste nimekirja mittekuuluvate hoonete kordategemiseks projektidest raha taotleda. Samuti hakkab majadele kehtima energiatõhususe nõue. Selle põhjendusega nõustus muinsuskaitseamet osaliselt.

Volikogu tegi ettepaneku jätkata 2019. aastal alustatud tööd Valga muinsuskaitseala kaitsekorra koostamiseks. See annaks võimaluse läbi vaadata kaitsevööndi piirid ning ehitiste väärtusklassid. Samuti tehti ametile ettepanek veel kord hinnata, kas Valga vastaks riikliku kaitse eeldustele. Veel sooviti, et olukorrast teeks ülevaate sõltumatu ekspert.

Muinsuskaitseamet leiab oma vastuses, et Valga ei vasta siiski riikliku kaitseala nõuetele. Ameti töötajad võrdlesid omavahel kõigi Eesti kaitsealade olukorda. Selle tulemusel tekkiski ettepanek piirilinnas kaitseala kaotada. Ametis töötavad eriala hästi tundvad ametnikud, kes hindavad kultuuriväärtusi ja seetõttu ei peetud vajalikuks väliseksperte kaasata.

Toominga sõnul pole ala kaotamisega seotud eelnõude avaliku väljapaneku ega ka ülejäänud menetluse jooksul saabunud linnakodanikelt ühtki ettepanekut. Ka aruteludel osalesid ainult mõned muinsuskaitsealal elavad või vara omavad inimesed.

«Kuu aega oli kõigil huvilistel võimalik eelnõuga avalikul väljapanekul tutvuda. Samuti said huvilised teavet avalikel aruteludel. Info saatsime enne väljapanekut ja infopäeva e-posti teel kõigile neile, kes elavad muinsuskaitsealal või omavad seal kinnisvara. Kahel korral oli olulise teabega kuulutus ajalehes ja ka ajakirjandus on kajastanud seda teemat. Ainsana saime tagasisidet Valga vallavalitsusest ja -volikogust,» nentis Tooming.

Eelnõu avalikul arutelul tegi omavalitsus küll ettepaneku moodustada töörühmad ja korraldada kodanike kaasamiseks üritusi, kuid sisulised ideed puudusid.

Toomingal on keeruline mõista etteheidet, et plaani pole piisavalt tutvustatud ega vallavalitsust kaasatud. «Oleme käinud omavalitsuses rääkimas kolm korda ja teinud ka suuliseid ettepanekuid. Arutletud on, kuidas Valga linnasüdame kaitsega edasi minna, kui siin enam kaitseala pole. Kas suurendada kaitse all olevate hoonete hulka? Oleme teinud vallavalitsusele kaks ettepanekut kokku saada, et erisuguseid kaitsevõimalusi arutada, aga nad pole sellest huvitunud,» rääkis Tooming.

Samuti viitab amet, et omavalitsus on neli aastat tagasi Eesti linnade ja valdade liidu päringule saadud vastuses olnud seisukohal, et muinsuskaitseseadus on väga jäik ja kaitsealade asendamine miljööväärtuslike aladega on üks võimalus seda muuta.

Ameti hinnangul on vallavalitsusel võimalik ajalooline linnaosa planeeringute ja arengukavadega säilitada. Muinsuskaitsjad on korduvalt nentinud, et riiklik kaitse pole takistanud väärtuslike hoonete hävimist. Siiski heidab volikogu oma kirjas ette, et amet pole toonud selle väite kohta konkreetseid näiteid.

Vallavolikogu leidis, et praegu on inimestel tekkinud soov investeerida ajaloolistesse hoonetesse. Kui kaob kaitseala, väheneb ka huvi. Ka selle väitega amet ei nõustunud. Piirangute kadumine peaks nende hinnangul hoopis suurendama huvi kinnisvara arendamise vastu. Pealegi on enamik ajaloolistest hoonetest kultuurimälestised ja neid kaitseala kadumine ei mõjuta.