LIIKLUSTALGUD ⟩ Kagu politseinikud tabasid poolsada kihutajat

Politseinikud liiklustalgutel kiirust mõõtmas. Foto: Lõuna prefektuur

Eelmisel nädalal toimunud liiklustalgutel fikseerisid Kagu jaoskonna politseinikud Põlva-, Valga- ja Võrumaal 53 kiiruseületamist. Neist 22 juhul viidi juhtidega läbi vestlus ning 31 juhul alustati väärteomenetlust.

«Trahvide suurused tulenevad seadusest ning sõltuvad konkreetse juhi kiiruseületamisest. Kõik menetlused ei ole lõpule jõudnud,» ütles Kagu jaoskonna patrullitalituse juht Madis Soekarusk esmaspäeval.

Tema sõnul kontrollisid Kagu jaoskonna politseinikud nädala jooksul 69 kohta, mille tähelepanelikud inimesed talgukaardile olid märkinud. Tänavused asukohad kattusid suuresti nii varasematel aastatel kaardile saanud paikadega kui ka nendega, mis samuti politseinikele igapäevases liiklusjärelevalves muret tekitavad, märkis korravalvur.

Enim kiiruseületajaid tabas politsei liiklustalgute käigus maanteel. Enamasti olid kiirused lubatust kuni 20 km/h üle, mõnel üksikul juhul kuni 40 km/h üle lubatu, rääkis Madis Soekarusk. «Täname inimesi, kes agaralt talgukaardile ohtlikke kohti märkisid ning seeläbi turvalisemasse liikluskeskkonda oma panuse andsid,» lisas ta.

Üle Eesti trahvis politsei eelmisel nädalal liiklustalgutel 2500 kiiruseületajat, lisaks vesteldi 400 kiirusepiirangu vastu eksinud juhiga.

Liiklustalgutel osales kokku üle 600 politseiniku, kes kontrollisid enam kui 1200 kohta üle Eesti, millest kodanikud eelnevalt liiklustalgute veebilehel teada olid andnud. Lisaks kiiruseületamistele fikseeriti ka 328 muud rikkumist.

Kuigi politsei räägib kiiruseületamise ohtlikkusest pidevalt, pole liikluspilt oluliselt muutunud. «Samuti pole muutunud autojuhtide suhtumine – kiiruse ületamist peetakse endiselt normaalsuseks, kohati isegi enesestmõistetavaks,» sõnas politseikolonelleitnant Sirle Loigo. «Ka talgutel tuli see hästi välja, sest kui korrakaitsjad küsisid juhtidelt kiirustamise põhjust, selgus, et tegelikult polnud selleks kellelgi vajadust.»

Politsei teatel ütlevad kõige sagedamini kiiruseületamiselt tabatud juhid, et neil on kiire tööle, arsti juurde või lapsi kooli viima. «Kohati lausa absurdsetena kõlavad vabandused võivad küll panna kulmu kergitama, aga kindlasti ei aja muigama. Politseinikena oleme näinud kiiruseületamise kõige traagilisemaid tagajärgi. See on tõsine rikkumine ning oma oskamatus oma aega planeerida ei vabanda,» ütles Loigo.

Lisaks kiirusele pöörati tähelepanu ka kõigele muule liikluses toimuvale. Näiteks tabati alkoholi tarvitanud juhte, telefoni näppivaid roolikeerajaid, kõnniteele parkijaid, ülevaatuseta sõidukeid ja muid väiksemaid rikkumisi. Politseinike tagasisidet kontrollitud kohtadele saab vaadata veebilehelt www.liiklustalgud.ee.