Arved Breidaks: elu on täidetud eksamitega

Arved Breidaks Foto: Arvo Meeks

Riigieksamite, aga ka põhikooli lõpueksamite vastu on aja jooksul toodud mitmesuguseid argumente: õpilaste närve sööv eksamipalavik; tulemused, mis ei näita tegelikult noore inimese küpsust ellu astuda ja iseseisvaid valikuid teha. Aga ka riigieksamite järelmiks olev gümnaasiumide edetabel, mida keegi justkui ei salli, kuid mida kõik tõsiselt võtavad.

Eile algas tänavune riigieksamite periood ja kindel on see, et eksameid tehakse ka tulevikus. Võib-olla teisel viisil kui praegu, rääkimata ajast kümme või kolmkümmend aastat tagasi, aga neid tehakse. Võib vaielda, kas riigil on tingimata tarvis teada, milliste tulemustega noor inimene on gümnaasiumiprogrammi läbinud, aga kuna riik hariduse eest maksab, siis eks tal ole ka õigus seda teada.

Mul on enda keskkooli lõpueksamite tulemused tänini meeles. Täpsemalt öeldes pettumus selle üle, et küpsuskirjandi ja ajaloo eest nelja sain. Loota parimat, aga osata leppida ka sellega, kui kõik nii hästi välja ei tule, on oskus, mida elus tingimata vaja läheb. Mis s*tasti, see uuesti, ütleb rahvasuu. Meil kõigil mõned asjad ebaõnnestuvad regulaarselt ja seda ei ole vaja kuidagi karta. Karta tuleb neid inimesi, kes väidavad, et nemad on alati kõik õigesti teinud.