Mullu jõustunud hooldereformi ümber on olnud omajagu juttu ja see on saanud rohkelt kriitikatki, aga suurim küsimus on, millist kasu saavad sellest hooldatavad ja omastehooldajad. Asjassepuutuvaid numbrilisi näitajaid vaadates võib öelda, et reklaamitud loosungile on tegelikult jõutud päris lähedale, kuigi vaidluskohti ja küsimusi jagub. Aga mis peitub arvude taga?

Väga lühidalt kokku võttes on aastaid pikaajalise hoolduse puhul murekoht olnud järgmine: kui inimene voodihaigeks jääb, tuleb tihti ette, et tema lähedane võtab hooldamise enda peale ning jääb eemale nii töölt kui seltsielust, mandudes nõnda vaikselt koduseinte vahel. Eestis on hinnanguliselt 50 000 omastehooldajat, sõltuvalt meetodist on seda arvu aga hinnatud ka hulga suuremaks. Enamik nendest on naised.

Viimase veidi enam kui kümne aasta jooksul on teema siiski poliitilisel tasandil järjest rohkem tähelepanu saanud. 2015. aasta lõpus loodi riigikantselei juurde hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm, mis sai ülesandeks probleemid välja selgitada ja lahendused leida.

Kommentaarid
Copy