Mis juhtub, kui ahju siiber liiga vara sulgeda?

Ahju siiber. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Vingugaas on lõhnatu, maitsetu ja värvusetu ning sageli pole pererahval aimugi, et see salakaval oht nende kodus ringi hiilib. Seda kinnitab ka järgnev näide.

Kuna Eestis on vingugaasi levimise osas palju valearvamusi, viis KVARK koostöös G4Si ja Tartu Ülikooli teadlastega paar aastat tagasi läbi ühe simulatsiooni. Eesmärk oli katseliselt kinnitada, kuidas vingugaas ruumis levib ja kuhu paigaldatud vinguandur ohust esimesena märku annab.

Eksperimendi aluseks võeti klassikaline olukord: suvilas köetakse ahju ja siiber pannakse liiga vara kinni. Katse jaoks paigaldati hoonesse 15 Nublu suitsu- ja vingugaasiandurit ning seejärel hakati ahju teadlikult valesti kütma ehk siiber pandi väga vara kinni.

Katse kinnitas, et kõige esimesena andsid ohust märku andurid, mis olid paigaldatud ahjuukse kohale lakke. Siin on video, mis näitab, kuidas vingugaas liikus esmalt lakke, seejärel mööda lage seinani ja siis juba allapoole.

Eksperimendist selgus veel: teisena andsid häiret seintele paigaldatud andurid, mis olid lae lähedal, seejärel andurid, mis asusid seinte keskel ning sellele järgnesid laual olev andur ja põrandal olev andur. Viimasena saatis häireteate välja kõrvaltoas olnud andur.

Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet rõhutas, et vingugaasiandur tuleb alati paigaldada vastavalt konkreetse anduri kasutusjuhendile. “Anduritel on väga erinevad paigaldusjuhised, mistõttu sellist nii-öelda universaalset paigaldusjuhendit me ei anna,” ütles ta.

Kuhu vinguandurit ei tohi paigaldada?

Niisketesse ruumidesse (vannituba, köök, leiliruum jne)

Välitingimustesse

Otse valamu või pliidi kohale ja 1,5 meetri raadiusesse lahtise leegiga kütteseadmetest (ahjud, pliidid, kaminad)

Ahjust, konditsioneeri avast või laeventilaatorist väljuva õhu liikumisteele

Piirkondadesse, kus eraldub tolmu, mustust või rasva, mis võiks anduri määrida/ummistada

Kardinate või mööbli taha

Ka väikeses koguses vingugaas võib avaldada märkamatult mõju inimese tervisele. Seetõttu on oluline selle olemasolu kiiresti tuvastada ja seda saab teha ainult andur.

Päästeameti kodunõustamiste andmed näitavad, et igas kolmandas kodus, kus vingugaasiandur on kohustuslik, seda tegelikult ei ole. Taavet toob näiteid 2022. aastal läbi viidud elanikkonna tuleohutusalase indeksuuringu andmetest.

Kokku küsitleti 1943 Eesti elanikku vanuses 15–74 ja selgus, et kõigis tahkekütet või gaasiseadet kasutavates kodudes pidas vinguandurit äärmiselt või väga vajalikuks 76 protsenti vastanutest (sh äärmiselt vajalikuks 46 protsenti). “Võib öelda, et vingugaasianduri vajalikkust teadvustatakse, ent anduri paigaldamiseni jõutakse vähem,” nentis Taavet.