:format(webp)/nginx/o/2024/01/31/15861401t1h9323.jpg)
/nginx/o/2024/04/30/16039156t1hbcd8.jpg)
- Pikalt oodatud Nursipalu mürauuringut timmitakse endiselt.
- Uuringu tulemustest paistab, kus on inimestel vaja suureneva müra vastu end kindlustada.
- Mürauuringut peaks tutvustatama suve hakul.
Kaitseväe Nursipalu harjutusala piiri taga elavad inimesed ootavad pikisilmi juba mullu valmima pidanud mürauuringut polügooni kohta, et saada aimu, milline lärm neid tulevikus ees ootab. Samuti aitaks uuringu tulemus otsustada, kas tellida elamule uued aknad-uksed ja helikindlam fassaad, milleks riik tänavu toetust pakub.
«Minu arust teevad nad juba teist mürauuringut,» ütles Antsla valla Roosiku külavanem Ruuta Ruttas-Küttim. Nursipalu mürauuring pidanuks tema andmeil olema valmis juba mullu septembris, ent tänini pole sellest rohkem kuulda, kui et uuringut endiselt täiendatakse. «Võru linnas muutub elu võimatuks. Ju nad mõtlevad, mida sellega ette annab võtta,» pakkus ta.
Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) kuulutas Nursipalu harjutusvälja laiendamise mürauuringu riigihanke välja mullu 31. märtsil. Konkursi tingimuste kohaselt pidanuks töö avalikud arutelud toimuma 2023. aasta septembris, kuid pärast seda on uuringu valmimist edasi lükatud.
RKIKi pressiesindaja Krismar Rosin kinnitas, et mürauuring on tellitud ja tegemisel. Tema sõnul on uuringu käigus tehtud modelleerimised ning soov on luua võimalikult täpne ettekujutus, kuidas, kuhu ja kui valjult harjutusalalt tulevikus kostev lärm levima hakkab.
Mürauuringu valmimise täpset aega Rosin välja ei pakkunud, sõnades: «Mürauuring avalikustatakse suve algul.»
Uuringu tulemusest sõltub kohapealses elus aga mõndagi. Külarahval on Ruttas-Küttimi sõnul vaja neid tulemusi teada, et tellida oma eluhoonetele piisav mürasummutav lahendus. «Müra suurust ja suunda teadmata ei ole võimalik hinnata, kas on vaja ka rajada müratõkke vall,» sõnas ta.
Vajadus uuringu tulemuste järele muutus veelgi pakilisemaks pärast kaitseminister Hanno Pevkuri poolt kooskõlastusringile saadetud määruse eelnõu avalikustamist, mille alusel hakatakse Nursipalu välispiirist kahe kuni nelja kilomeetri kaugusel elavatele inimestele maksma ühekordset toetust elamutele helikindlamate uste-akende paigaldamiseks, fassaaditöödeks või lausa müravalli ehitamiseks.
/nginx/o/2024/04/30/16039157t1h2152.jpg)
«Absoluutselt,» nõustus Võru linnapea Kalvi Kõva. «Aga uuringut on muidu ka vaja, sest müra levib mõnes kohas rohkem, mõnes vähem. Meil Tamula järv peegeldab müra, aga sellel on ka teised koridorid.»
Müra levikut mõjutavad looduses mitmed tegurid, näiteks mets, mis summutab, või lage järveala, mis laseb helilainel vabalt võnkuda. Samuti tuule suund. Võru linnas jääb Nursipalu piirist arvates nelja kilomeetri laiuse tsooni sisse Kubija piirkond, samuti Kreutzwaldi tänava ümbruskond, kokku 1497 elamist.
Ent müra sellest maha märgitud piirist ei hooli ja levib füüsikaseaduste järgi edasi, mistõttu võivad helikindlamaid aknaid-uksi vajada ka need inimesed, kes toetuse tsoneeringutest välja jäävad. Selleks on aga vaja näha mürauuringu tulemusi.
«Loogiline oleks anda toetust selle järgi, nagu müra tegelikult levib, aga selleks oleks vaja mürauuringut,» märkis külavanem Ruuta Ruttas-Küttim. Paiguti, kus mets seisab elamute ja harjutusala vahel, ei pruugi tema sõnul müra nelja kilomeetri tsoonis nii tugev ollagi kui mõnes kaugemas kohas, kus seda summutavat metsa pole.
«Eks nad hakkavad Võru poolt siia poole laskma. Võru inimestele jääb laskmise müra, meile plahvatuse müra ja vibratsioon,» nentis Ruttas-Küttim. «Praegu, kui on suurema müra päevad, sõltub palju tuule suunast. Aga [polügooni] lähedal läheb raskeks, eriti Luhametsa kaar, mis [harjutusala laiendamisest] välja päästeti, kolib ühes tükis välja – ilmselt see oligi eesmärk.»
Kaitseministeerium avalikustas 20. aprillil kavatsuse toetada poole miljoni euro ulatuses Nursipalu harjutusala naabruses elavaid inimesi, et nende elamud helikindlamaks muuta. Eelise saavad toetuse taotlemisel harjutusala piirist kuni kahe kilomeetri kaugusel elavad inimesed. Nende järel saavad toetusele loota need, kes elavad polügooni piirist kahe kuni nelja kilomeetri vahelises alas.
Kahe kilomeetri kaugusel Nursipalu piirist asub Võru vallas 540, Rõuge vallas 158 ja Antsla vallas 33 eluruumi. Kahe-nelja kilomeetri sees asub 1497 eluruumi Võru linnas, 1135 Võru vallas, 303 Rõuge vallas ja 145 Antsla vallas.
Esmaspäeval said määruse eelnõu oma arvamuse andmiseks ka Võru linnavalitsus ning Võru, Antsla ja Rõuge vallavalitsus. Aega arvamuse avaldamiseks on omavalitsustel kümme tööpäeva.