Ei pääse me muret tegevatest uudistest seegi kord. Teisipäeval selgus, et Gruusia parlament võttis pärast mitmetunnist arutelu vastu välisagentide seaduse, mille on hukka mõistnud nii sealne opositsioon kui Euroopa Liit.
Tiit Loim: oodates mõistlikkuse võitu Gruusias
Külastasin ise Gruusiat tunamullu. Lühikese reisi ajal muidugi mingit sisukat ülevaadet riigis toimuvast ei saa, aga sealsete giidide jutus tuli palju tuttavat ette. Inimesed elasid oma elu, kuni tuli Nõukogude armee ja hakkas pihta oma tüüpilise vägivallaga.
Ei pääsenud sellest inimesed ega hoonedki. Omapäraste maamärkide uudistamise ringkäigul Thbilisis näidati ajaloolist maja, mida on otsast taastama hakatud ja mille seinu katsid kunagi kaunid maalingud. Nõukogude ajal möksiti need valge värviga üle osana kultuuriväärtuste hävitamise kampaaniast. Maalilise vaatega mäe otsas aga troonib Venemaa-Gruusia sõpruse monument.
«Irooniline,» tõdes noor giid selle juures. Kokkuvõttes jäi sealsete noortega rääkides mulje, et nende mõtteviis ei ole kuidagi erinev keskmise eestlase omast. Soovitakse tavapärast läänelikku elu, mille juurde ei käi autokraatne vägivald.
Ainult et peamise erinevusena meist on võimul venemeelne või siis post-nõukogude valitsus. Läänemeelne ühiskond ja venemeelne valitsus, nagu seda on lühidalt kokku võetud. Välisagentide seadus tembeldab välisagentideks kõik need ühendused, kes saavad rohkem kui 20 protsenti oma rahastusest välismaalt. Kriitikud on hoiatanud, et Venemaa välisagentide seaduse eeskujul koostatud eelnõu vastuvõtmine tähendab praktikas kodanikuühenduste ja meedia tegevusvabaduse järsku piiramist.
Kangesti tahaks loota, et massilistest meeleavaldustest on lõpuks kasu. Gruusia on ilus maa toredate inimestega, nende venemaastumist ei saa lubada.
Läände suunatud meelsuse näitamiseks on Gruusias toimunud palju proteste. Laupäeval oli Thbilisis seniste protestiaktsioonide suurim meeleavaldus, kus osales Reutersi andmeil ligikaudu 50 000 inimest. Seekord võib eeldada veelgi ulatuslikumaid väljaastumisi.
Viimasel ajal on teateid, et meeleavaldajaid ja opositsioonitegelasi ründavad erariietes kurjategijad. Idapoolsetes riikides nimetatavat neid tituškadeks, kes tegutsesid omal ajal eriti aktiivselt Ukrainas ja ka Valgevene meeleavalduste mahasurumisel. 1. mail peksid politseinikud pärast kinnipidamist rängalt läbi suurima opositsioonipartei Ühendatud Rahvusliit juhi Levan Habeišvili, kes vabastati seejärel süüdistust esitamata. Samuti peksid politseinikud tänaval läbi partei Gruusia Kodanike Liit juhi Aleko Elisašvili. Peksmisi on olnud teisigi.
Kangesti tahaks loota, et massilistest meeleavaldustest on lõpuks kasu. Gruusia on ilus maa toredate inimestega, nende venemaastumist ei saa lubada.