Kui Eesti liikumispuudega inimeste liidu tegevjuht Veiki Laan palus kord Põlva kaubamaja invakohale auto parkinud tervel mehel oma sõiduk sealt ära ajada, lubas too ratastoolis mehe põlema panna, kui ta vait ei jää. Ent jõhkra jõmluse kõrval tuleb ratastoolis inimestel iga päev toime tulla palju tugevama vastasega – ükskõiksusega.

«Mulle meeldib öelda Merca sõnadega: eelmise aasta rukis oli küll väga hõre, aga selle-eest hästi madal. See iseloomustab päris hästi meie seisu,» ütleb rohkem kui 20 aastat oma elust ratastoolis liikunud Veiki Laan (56).

Sel nädalal, mai kolmandal neljapäeval, tähistati maailmas vähetuntud tähtpäeva – ligipääsetavuse teadlikkuse päeva. Selle eesmärk on tirida üldsuse tähelepanu tõsiasjale, et nii enesestmõistetavad kohad nagu kauplus, muuseum, kohvik, avalik tualett või ka kodulinna keskväljak on osale meie seast raskesti või täiesti ligi- ja läbipääsmatud.

Kommentaarid (1)
Copy