Tomi Saluveer: aednike mitmekülgne vaev

Tomi Saluveer Foto: Tomi Saluveer

Möödunud nädalavahetuse täitsid mitmesugused laadad, kus aednikurõõmude hindajad jooksid tormi meelepäraste viljapuude, põõsaste ning muude istikute peale. Türi lillelaadale sõidetakse kokku kõikjalt Eestist ning kaugemaltki. Lõuna-Eesti laadaliste seas on aga populaarne ka Lätis peetav piiriäärne Ape kevadlaat.

Ostlejaid jagus hooajale sobivalt turgudelegi, sest ilm oli ilus.

Kuid just ilus ilm teeb aednikele nüüd suurt muret, sest õiget vihmaperioodi polegi sel aastal nähtud. Viimati sadas lund ja rahet. Kui vihma pole eriti olnud, siis maikuu külmalainest polnud sellelgi aastal pääsu. Halb on see, et külmale eelnenud soe periood meelitas taimedel pungad välja, misjärel öökülm õiealgmed hävitas.

Kui mai alguses sai aias teha pilte valges õierüüs kirsipuudest, siis 9. mai öösel näitas koduaia termomeeter -6,9 külmakraadi, maapinnal võis külmemgi olla. Külm mõjus paljudele õide puhkenud aiakultuuridele laastavalt. Õitsemist alustanud ploomide, murelite ja sõstarde saagikus kindlasti kannatab.

Praeguse ilmaga taimi istutades võtab aednik endale mitmekordse töökoorma, sest ilmateade lubab jätkuvat põuda. Tuleb arvestada, et päike kõrvetab ning taimi peab kuumašoki ennetamiseks kangaga varjutama.

Nädalalõpul võis küll nautida tõelisi suveilmasid, kuid aiapidajatel ajab üks häda teist taga: kuigi väljas on soe, ei ole korralikku vihma tulnud. Seega tuleb taimi kasta. Ühisveevärki kasutades tähendab see kuu lõpus kopsakat arvet, eriti kui aed suur. Need, kel oma puurkaev, on paremas olukorras. Salvkaevudes võib aga veetase kiiresti drastiliselt langeda.

Eestis tarbitakse aastas ligikaudu 50 miljonit kuupmeetrit põhjavett ning peaaegu samas koguses pinnasevett. Teada on, et Eesti põhja- ja pinnavee olukord on aastatega üha halvenenud. Viimaste suhteliselt soojade talvedega vett läbi pinnase põhjavette seejuures oluliselt juurde ei kogune, sest see aurub lihtsalt külmunud maakooriku pealt enne ära. Sel aastal oli ka kevadine suurvesi erakordselt varajane, juba veebruari lõpus.

Praeguse ilmaga taimi istutades võtab aednik endale mitmekordse töökoorma, sest ilmateade lubab jätkuvat põuda. Tuleb arvestada, et päike kõrvetab ning aeda istutatavaid taimi peab kuumašoki saamise ennetamiseks kangaga varjutama. Samuti on jätkuvalt kuiv ning peenraid tuleb pidevalt kasta. Samas poleks külmalaine tõttu saanud taimi ka väga palju varem maha panna.

Ega praegu saa ideaalselt sobivat ilma ootama jääda, muidu jäävad istutustööd üldse tegemata ning sügisel pole saaki loota. Valik on seega, kas teha topelt tööd või loobuda üldse. Aedniku elus on olud ekstreemsed ka tänavu ning sellega tuleb lihtsalt kohaneda.