/nginx/o/2023/12/01/15755826t1hd9c9.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/05/29/16106999t1h6ad3.jpg)
- Valka rajati Eesti esimene looduslik sademevee ärajuhtimissüsteem.
- Töid juhendasid Soome eksperdid.
- Projektis osalesid Eesti, Läti ja Soome maastikuehitajad.
Valga linnas Pedeli paisjärve ääres valmis Eesti esimene looduslik sademevee ärajuhtimissüsteem. Tööde käigus kaevati käänuline kraav, millesse paigaldatud suured kivid hakkavad Tartu maanteelt valguva lumesulamisvee hoogu maha võtma.
Süsteem rajati Eesti maastikuehitajate liidu ja koolitusfirma Yebisu Eesti koostöös.
«Uurisime projektis osalenud Eesti, Läti ja Soome maastikuehitajatelt, mis on nende arvates tulevikuks kõige vajalikumad oskused. Sademevee ärajuhtimissüsteemi lahendused olidki need, mille kohta sooviti saada rohkem infot ja kogemusi,» rääkis Eesti maastikuehitajate liidu juhatuse esimees Kadri Grišakov.
Töid juhendanud eksperdid olid Soomest, kus elamurajoonides kogutakse sademevett juba mõnda aega sel viisil kokku ja suunatakse see kogumistiikidesse või ojadesse.
Uudne lahendus rajati Valka, sest tegemist on piirilinnaga, kus naaberriigid omavahel rahvusvahelist koostööd teevad. «AS Valga Vesi leidis meile Pedeli paisjärve ääres sobiliku koha, kus oli tihti üleujutustega probleeme,» selgitas Grišakov.
Maastikuarhitekt Pille Zimmeri sõnul oli plaan muuta liigniiske ala nõrkus hoopis tugevuseks. «Seda kohta valides oli üks peamisi kriteeriume, et maa kuuluks vallale ja rajatav sademevee lahendus oleks kõigile inimestele nähtav ja kasutatav. Sama tähtis oli, et valitud alale poleks lähiajal planeeritud ehitusi.»
Kaevetööde käigus tuli nähtavale ka palju allikaid, mis tekitavad omakorda liigniiskust.
Uudne lahendus rajati Valka, sest tegemist on piirilinnaga, kus naaberriigid omavahel rahvusvahelist koostööd teevad.
Projekti koostanud maastikuarhitekt Gen Mandre kinnitas, et tegemist on lahendusega, mis Eestis veel uuenduslik, kuid Skandinaavias juba väga levinud. «Selle asemel, et torustik maa alla panna, hakkavad maastikuehitajad tulevikus rajama mitme funktsiooniga kraave. Need lahendavad sademeveeprobleemi voolu kiirust aeglustades. Vesi puhastub läbi taimestikufiltri. Suureneb elurikkus, sest loodusliku kraavi kallastel hakkavad elama linnud ja väikesed loomad.»
Mõlemale poole kraavikaldale on Valgas meetri laiuselt istutatud taimed. Siin kasvab neid kümme liiki, nende seas hundinuiad, päideroog, harilik varsakabi ja kollane võhumõõk.
Kolme riigi spetsialistid said ka ise taimevalikul sõna sekka öelda. «Nad pidid välja arvutama materjalide ja töö mahu ning taimede arvu. Eesmärk oli saada praktiline kogemus, kuidas sellist ala rajada,» rääkis Pille Zimmer.
/nginx/o/2024/05/29/16107000t1hf42d.jpg)
«Kõik, mis inimene loob, kipub olema sirgjooneline. Nüüd on Pedeli ääres loodusliku välimusega kraav, mis sulandub keskkonda ja rikastab seda. Lootust on, et ala muutub kuivemaks ja inimesed saavad seda hõlpsamini kasutada,» selgitas Gen Mandre.
Kadri Grišakov peab sellist lahendust oluliselt paremaks kui toru, mis keskkonnale lisaväärtust ei anna. «See ala pakub silmailu ja siin on hea piknikku pidada, lapsed saavad kevadeti konnakulleseid vaadata,» loetles ta uuest kraavist saadavat sotsiaalset kasu.
«Linnaruumi ei mahu palju ja seetõttu tuleb targasti ära kasutada neid väheseid võimalusi. Praegusel ajal kiputakse paraku kõike võrdlema rahas – looduslik sademeveekraav on harjumuspärase lahendusega võrreldes natuke kallim, sest lisandub istikute hind,» selgitas Grišakov.
Sademevee ärajuhtimissüsteemi ehitust toetasid 60 000 euroga Euroopa Liidu Erasmus+ programm ja Tartu 2024 projekt. Toetusraha abil tehti eeltööd, koguti infot, viidi läbi koolitused, kaasati eksperdid ja rajati sademeveekraav. Kraavi laiendamistööd teostas Valga vald.