Maarius Suviste: omaenese maale meil piisavalt raha ei jätku

Maarius Suviste Foto: Arvo Meeks

Eelmise laupäeva Lõuna-Eesti Postimehes käis pikaaegne lihatööstur Maie Niit välja mõtte, et maainimesed on linnadele palju andnud ning nüüd on aeg võlg tasuda. Väärt mõte pikaaegselt ettevõtjalt ja tööandjalt. Idee, millele võiks või peaks rohkem tähelepanu pöörama. Ka riiklikul tasandil. Ja mine tea, äkki kunagi see ka realiseerub. Päriselt.

Mida siis omal ajal maale ettevõtte rajanud 85-aastane kogemustega naine ütles ja mõtles? «Tuli välja, et me ei abista mitte ainult Ukrainat, vaid anname igale poole oma raha, isegi Aafrikasse. Summad on väikesed, aga lõppkokkuvõttes teeb see suure summa kokku. Seda veel ajal, kui Eesti maaelule raha anda ei saa, sest seda lihtsalt ei ole. Ja me oleme kriisis,» rääkis ta.

Ja nii ongi. Näiteks leiab Eesti hulga raha digiriigi arendamiseks Namiibias, digipöördeks Aafrikas ja Moldova hariduse digipöördeks. See kõik võib ju olla ilus ja tore. Aga kui kodus on asjad korrast ära, võiks ju need ikka esmajoones korda teha. Sest kas ikka on hea võõraid toetada ja abistada, kui omad inimesed on seitsme tuule meelevalda omapäi üksi jäetud?