Päevatoimetaja:
Arved Breidaks

Uma Pido on nagu sibul: koorid, koorid ja tuleb pisar!

Copy
Uma Pido 2024
Uma Pido 2024 Foto: Getter Miida Kask

Laupäeval Intsikurmu jõudes tervitasid peolisi taeva all hõljuvad tumedad vihmapilved. Kuid sellest end häirida ei lastud. Kõrvu täitis häältesumin – peamiselt võrukeelne.

Intsikurmu samblaroheliste puude all tõttas ringi tuhandeid kodumaistes rahvariietes inimesi. Ringi hõljusid tugevad varasuvised lõhnad: värske vihm, niidetud muru ja šašlõkk. 

Liikusin mööda naerusuistest lastest, kes ootasid õhinal oma esinemiskorda ja seadsin koha sisse esimeses reas. Otse tuule käes õõtsuvate mändide all. Minu kõrvu kandus taas kord võru keel. Mööda kõndivad inimesed küsisid ikka võru keeles, et kas minu kõrval on koht vaba. Ka noored kõnelesid põlises võru keeles – teismeline tüdruk minu kõrval rääkis oma perega algava peo repertuaarist kasutades võrukeelseid väljendeid.

Märksõnad

Tagasi üles