Riigikoolide loomisel peetakse silmas ka puudega noorte huve

Valga gümnaasiumi direktor Andrus Murumaa seisab õppehoone ainsa lifti juures. Foto: Arvo Meeks

Üheksandikel on hooga käimas põhikooli lõpetamise ja gümnaasiumisse astumise periood. Uuel õppeaastal suundub gümnaasiumisse õppima erineva liikumisvõimekusega noori, ka neid, kellele osutuvad trepid, astangud ja uksepakud liikumisel takistuseks. 

Kui riigikoolide hoonetes on mõeldud ka sellele, et liikumispuudega õppurite liikumine majas sujuks tõrgeteta, siis mõneski teises koolis võib puudega noor hätta jääda.

Riik on Eestis viimastel aastatel enda hallata võtnud hulk koolimaju. Tihti on õppeasutuste riigikooliks muutumisega kaasnenud remondi- ja ümberkorraldustööd koolimajas. Riigikoolide projekteerimisel ja ehitamisel on seejuures keskne nõue olnud, et ka liikumispuudega noortele oleks tagatud ligipääsetavus, märkis haridus- ja teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg. Ent paljudes era- või munitsipaalkoolides on tema sõnul sellega endiselt probleeme.