Eesti puugid levitavad malaariasarnast viirust

Üks puuk võib inimesele edasi anda mitu haigust. Foto: Elmo Riig

Puugid levitavad Eestis uusi ja praegu veel vähelevinud haigusi nagu bakteriaalsed infektsioonid anaplasmoos ja erlihhioos. Harvema levikuga on babesioos, mis võib põhjustada malaariale sarnaseid sümptomeid.

«Puugihammustuse korral võib inimesele kanduda ka mitu haigustekitajat ja toimub seganakatumine,» rõhutas perearsti nõuandetelefoni 1220 arst-nõustaja Karina Ivanova. Sellepärast tuleb alati pärast puugi leidmist jälgida enda, oma laste ja ka lemmikloomade tervist ja kindlasti konsulteerida arstiga.

«Arsti poole peaks kindlasti pöörduma puugihammustustega, kui selle ümber on tekkinud punane ring. See võib viidata borrelioosile. Kui puugihammustuse järel ilmnevad gripilaadsed sümptomid, võib tegemist olla entsefaliidiga,» selgitas Ivanova ja lisas, et viimase ärahoidmiseks on mõistlik end vaktsineerida.

Herilased-mesilased on allergikutele väga ohtlikud

Putukateriigis on teisigi, kes võivad lisaks nahaärritusele põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. Aina enam esineb allergiaid. «Kui inimene on allergiline mesilase ja herilase mürgile ning tekib anafülaktiline reaktsioon, mis kujutab endast hingamisraskusi, näo ja suu turset, nõgestõbe üle kogu keha või muid ebatavalisi reaktsioone, tuleks kiiresti pöörduda abi saamiseks erakorralise meditsiini osakonda,» ütles Ivanova.

Allergia puhul on tark valmistada end loodusesse minekuks ette: herilaste ja mesilaste läheduses tuleks vältida äkilisi liigutusi, hoiduda looduses magusate jookide ja toitude tarbimisest, kanda võiks heledaid ja keha katvaid riideid ning eriti oluline on allergia puhul teada, et kriisiolukorraks oleks kaasas epipen ehk epinefriini autoinjektor.

«Nõelamise korral tuleks nõel eemaldada, kasutades selleks pintsette või kaabitsat. Seejärel võtta kasutusele külmakompressid – need aitavad kõige kiiremini leevendada ja vähendada turset ning valu. Kasutada võiks ka antihistamiinikume, mis aitavad vähendada allergilist reaktsiooni. Hingamisraskuste, tugeva turse või teadvusekadu korral tuleks viivitamatult kutsuda kiirabi, » toonitas Ivanova.

Vesikirpude ja kimalaste hammustused võivad vajada arsti tähelepanu

Lisaks puukidele ja herilastele või mesilastele tekitavad nahaärritusi ja turseid ka vesikirbud ja kimalased – inimeste vastuvõtlikkus neile on erinev. «Kui tekib tugev turse või punetus, mis levib ja püsib kauem kui paar päeva, soovitame samuti pöörduda arsti poole,» rääkis Ivanova.

Meditsiinilist tähelepanu võivad mõningal juhul vajada mürkmardikate või ka ämblike hammustused. «Ebatavalised sümptomid, nagu tugev valu, palavik, villid või nekroos, vajavad ravi, mistõttu tuleb ka nende korral pöörduda arsti poole,» toonitab dr Ivanova.

Sääsehammustustest tekkiva nahaärrituse, sügeluse ega turse pärast ei pea arsti poole pöörduma. «Sääsehammustuste leevenduseks võib kasutada külmakompresse, antihistamiini salve või suukaudseid antihistamiine,» soovitab Ivanova. Sarnaselt võib leevendada ka kirpude, sipelgate ja lestade hammustusi – oluline on hoida nahk puhtana, leevendada turset külmaga ja vajadusel kasutada antiseptilisi kreeme.

Putukatele lisaks peidab elusloodus teisigi ohte

Mitte nii väga uueks liigiks Eesti merevetes võib pidada millimallikat. Küll aga on see liik hakanud viimastel aastatel aina rohkearvulisemalt Eesti rannikuvetes levima. Ivanova sõnul on selle liigi puhul peamiseks ohuks nõelamisreaktsioonist tulenevad nahaärritused. «Need võivad põhjustada valu, turset, punetust, aga ka allergilisi reaktsioone,» ütles ta.

Pärast kokkupuudet millimallikaga tuleks Ivanova soovitusel loputada kahjustunud piirkond mereveega, mitte mageveega, mis võib põhjustada nematoküstide ehk nõelamisrakkude aktiveerumist. Seejärel kasutada valu ja turset vähendavat külmakompressi. Arsti poole peab pöörduma, kui tekivad tõsised reaktsioonid nagu hingamisraskused ja tugev valu.

Rästik on endiselt ainus Eesti mürgine roomaja

«Eestis leidub endiselt üks mürgine roomaja - harilik rästik. Tema hammustus võib põhjustada samuti valu, turset, aga ka iiveldust. Harvematel juhtudel tõsisemaid reaktsioone,“ loetles Ivanova.

Pärast rästiku käest salvata saamist tuleb säilitada rahu, hoida hammustatud jäse liikumatu ja allpool südame taset. «Kindlasti peaks kiirelt pöörduma erakorralise meditsiini osakonda. Esmase abinõuna võiks kasutusele võtta hammustuse koha puhastamise ja külmakompressid,» soovitas Ivanova.