:format(webp)/nginx/o/2024/06/17/16159677t1h75bf.jpg)
Kaunil suvekuul lahkus 82-aastasena meie seast Valgamaal ja kaugemalgi hästi tuntud tootmisjuht ja ettevõtja Matti Mõts, keda oli autasustatud ka maakonna kõrgeima autasuga.
Hilisema ettevõtja lapsepõlv möödus praeguses Otepää vallas Vaalu külas Kõngi talus. «Meie peres oli viis last. Matti oli meist kõige vanem, sündis 1941. aastal. Seega siis Stalini ajal. See karm aeg jättis tema hinge sügava jälje,» rääkis lahkunu vend Karl Mõts.
«Meie kodus oli põhiline kasvatusmeetod töö: karjas käimine, kitkumine, kõplamine ja muud kodused toimetused. Suvevaheaegadel olime päevast päeva tööl, et kooli minekuks raha teenida. Logelemist meil ei sallitud. Kuna aeg oli väga vaene, kandsin mina Matti riided lõpuni,» meenutas vennast mõni aasta hiljem sündinud Karl Mõts.
Matti Mõtsa juhiomadused avaldusid tema venna sõnul Pärnumaal Tihemetsa sovhoostehnikumis õppides. Seal oli ta tuntud kui aktiivne ja tugeva karakteriga nooruk, kes oskas tegusid teha ning sõnu seada. Koolikaaslastesse ja õppejõududesse suhtus Matti aga lugupidavalt. «Vanemad ja vanavanemad õpetasid meid sellised olema,» kinnitas Karl Mõts.
Tehnikum lõpetatud, suunati Matti Mõts tööle Eesti Põllumajandustehnika (EPT) Valga rajoonikoondisesse. Aastatel 1966–1975 töötas ta automajandi ülemana. Töökodade juhataja ametikohalt viidi ta 1978. aastal üle Valga EPT maaparanduse osakonna ülemaks.
Tema sõber Aadu Püvi, kes sel ajal töötas EPT maaparanduse ehituse valitsuse juhatajana, rääkis, et tema keelitaski Mattit maaparanduse osakonna juhtimist enda õlgadele võtma.
«Matti oli kalkuleeriv ja analüüsiv, kergeid lubadusi ei andnud. Lõpuks siiski nõustus. Ja nagu selgus, oli ta ülemaks nagu loodud. Nõupidamistel oli Matti sõnakas, kuid rääkis ainult sellest, mida õigeks pidas. Tema põhimõte oli elu igas osas edasi viia,» meenutas Püvi. «Tänu tema initsiatiivile ongi Valga maakonnas selliseid põlde, kus kombainid saavad sõita 12 meetri pikkuste heedritega.»
Püvi sõnul oli Matti Mõts nagu küünal, mis põleb heleda leegiga. Aga küünla asemel põletas ta iseennast. «Ta oli tegus, aktiivne ja energiline mees igal ametipostil. Usaldas inimesi enda ümber; oli nõudlik, kuid õiglane.»
Legendaarne kraavihall Raimu Ratt ütles temale armsas murdekeeles: «Kui Matti Mõts maaparanduse ülembes sai, sis olli kõrd majan. Kes tahtse tüüd tetä, sai tetä kah. Ja palka sai kah.»
Ka maaparanduse jaoskonna juhataja ja projektijuhi Jaak Tintsi sõnul oli Mõts lugupeetud ülemus
Kui nõukogude aeg lõppes, moodustati Matti Mõtsa eestvõttel maaparanduse osakonna baasil eraettevõte Valmap Grupp. Algus oli raske, kuid tänu Mõtsa taiplikkusele ja visadusele ning kollektiivi töökusele on firma edasi arenenud.
Tänapäeval ehitatakse nii teid, platse, spordirajatisi, vee- kui ka kanalisatsiooni- ja sademeveetrasse. Samuti teostatakse hüdrotehnilisi ja üldehitustöid ning tegeletakse ka lammutamisega. Ettevõtte tegevusalade hulgas on jätkuvalt maaparandustööd, aga ka turbatootmine ning kruusa ja killustiku müük. Osutatakse ka autotranspordi teenuseid ja tehakse metallitöid
Ettevõtte tüüri juures on nüüd Matti Mõtsa poeg Hindrek, kes rääkis, et isa armastas oma tööd, oma karjääri, oma perekonda ja kodu. Isale meeldis tema sõnul asju algatada ja korraldada, talle meeldis ka tähelepanu ja seegi, et teda kuulatakse ja aktsepteeritakse. «Ning ta oli rahul sellega, et meie jätkame tema elutööd,» nentis poeg.
Matti Mõts oli ka vaimsete huvidega inimene. Ta lõi kaasa kultuuriürituste korraldamisel ning oli üks Tõrva Lionsi klubi asutajaliikmetest. Tema eestvedamisel avati 29. augustil 2019 Tõrva vallas Ritsus mälestuskivi, meenutamaks Eesti Põllumajandustehnika Valga rajoonikoondist. Samuti oli ta ka teose «EPT Valga Rajoonikoondis läbi aastate» kirjutamise idee autor.
Sihikindla tegevuse eest autasustati Matti Mõtsa muu hulgas Valgamaa vapimärgiga.