Rauno Parras: uusi uisu- ja hokitähti peab tulema ka Lõuna-Eestist

Rauno Parras, Eesti Jäähoki liidu president Foto: Catherine Kõrtsmik

Hoolimata majanduslikult keerulistest aegadest on spordirahvas tegus ja vaatab tulevikku – räägime Tallinna uue spordikeskuse rajamisest ja Eesti esimesest olümpiamõõtmetes ujulast. Meil on hiljutisi häid emotsioone ilu- ja kiiruisutamise tiitlivõistlustelt, samuti seoses hokiklubiga Panter, kes Läti klubidega südikalt Balti liigas mänginud. Et ka Vastseliina värske väliväljak osutus populaarseks, on samavõrra aktuaalne uute aasta ringi kasutatavate jäähallide vajalikkus.

Eestis saab aasta ringi jääalasid – hoki, iluuisutamine, kurling, aga ka kiiruisutamine – harrastada sisuliselt vaid Tallinnas, kus on viis jääväljakut, ja Tartus, kus neid on kaks. Jäähallid on ka Narvas ja Kohtla-Järvel, kuid mõlemas sulatatakse väljakud mitmeks suvekuuks. Lisaks on Viljandis soojustamata jäähall, mis võimaldab jääaladega tegeleda kuuel uul aastas. On teretulnud, et viimastel aastatel on lisandunud külmutusega väliväljakuid – peale Vastseliina Pärnus ja Arukülas ning väiksem väljak Tallinnas Pirita velotrekil. Kuid neil saab sportida vaid kolmel kuul aastas.

Kui mõne kuu eest lõppes hooaeg nii Vastseliina väljakul kui ka looduslikul Jõgeva jääl, tähendas see, et Lõuna-Eesti iluuisutajad ja hokinoored pidid taas hakkama Tartus trennis käima, mis tähendab tunniajalist sõitu. Seejuures aga kimbutab Tartus jääaegade puudus. Järgmine valik on Jõgevalt 1,5-tunnise sõidu kaugusel olev Kohtla-Järve.