LÕUNA-EESTI LEINAB ⟩ Meie seast lahkus Värska sanatooriumi juht Vello Saar

Vello Saar lahkus meie seast 17. juunil. Foto: Arved Breidaks

Esmaspäeva õhtul suri pärast rasket haigust Setomaa kogukonna edendaja, Värska Sanatooriumi juht Vello Saar, kes oma lühidaks jäänud eluteel inspireeris väga paljusid kaasteelisi ning jättis maha pärandi, mille üle võib uhkust tunda.

«Ta oli kogukonna edendaja, ettevõtte juht ja kogu oma elu pühendanud Setomaale. Isa ja vanaisa,» ütles lahkunu tütar Marika Saar Lõuna-Eesti Postimehele. «Kolm last, kuus lapselast. Ta oli väga hooliv ja suureks eeskujuks oma aktiivse tegutsemise ja toimetamisega.»

Laiemalt oli Vello Saar tuntud Värska Sanatooriumi juhatajana. Seal asus ta tööle aastal 1983 ning kümme aastat hiljem sai temast ettevõtte juht ja üks omanikest. Samuti oli ta Värskas asuva veekeskuse juht, pühendunud terviseturismi arendaja, samuti Seto Kongressi vanemate kogu liige. Tehtud töö eest andis vabariigi president talle 2016. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi. 2012. aastal oli ta saanud Põlvamaa vapimärgi. 

Vello Saar oli pikaaegne Värska vallavolikogu liige ja selle esimees. Pärast 2017. aasta haldusreformi, kui Setomaa vald sai Võru maakonna osaks, pälvis ta 2020. aastal Võru maakonna aasta ettevõtja tiitli ning 2022. aastal omistati talle Võrumaa vapimärk. Surres oli Vello Saar 66 aastane.

«Kuigi 66 aastat on lühike aeg, siis see, mis ta saavutas, tema pärand, on ikka päris võimas,» ütles Marika Saar. «Oleme uhked, et meil selline isa oli.»

«Ta oli Lõuna-Eesti suurkuju,» lausus Setomaa Liidu juhatuse liige Margus Timmo. «Tema elu oli pühendatud inimeste heaolule, haiguste ennetamisele ja järelravile, mida sanatoorium pakub.»

Laenates õigeusu preestri isa Viktori mõttetera, sureb inimene Timmo sõnul kaks korda. Esimest korda siis, kui jääb maha maine keha ning teist korda siis, kui inimest enam ei mäletata.

«Vello on see, kes ei sure,» ütles Timmo. «Ma ei tea, mitu põlve läheb, enne kui Vellot jäävad mäletama ainult tema järeltulijad. Vello oli pühendunud sellele, kuidas luua positiivseid muutusi, kuidas muuta elu Setomaal, majandust paremaks, et see teeniks meie inimesi.»

Saare Velloga, nagu lahkunud suurmeest rahva seas kutsuti, kohtus Timmo viimati mõne nädala eest ning oli veel hiljuti temaga kirjavahetuses. Kolm nädalat tagasi juhtis Vello veel ettevõtet, kuni haiguse kulg ägenes.

«Homme kell 9 pidime kohtuma Setomaa Liidu üldkoosolekul, kus Vello esindas Seto Kongressi vanemate kogu. Nüüd tuleb see ilma Vellota,» sõnas Timmo.

Lisaks Setomaa Liidule oli Vello Saar aastast 2018 ka Võrumaa Arenduskeskuse nõukogu liige. «Vello oli väga tasakaalukas nõukogu liige, kes alati avaldas arvamust,» sõnas Võrumaa Arenduskeskuse juht Tiit Toots. «Tema südameasjaks oli turism ja ta oli Lõuna-Eesti turismiklastri vedaja.»

«Ma olen kogu aeg imetlenud teda esiteks kui suure ettevõtte ärijuhti ja teiseks kui kogukonnaga kaasamõtlejat,» ütles Setomaa vallavanem Raul Kudre. 

Kui tollane Värska vald sulges 2006. aastal Saatses kooli, lubati Kudre sõnul kohalikele inimestele, et koolimaja tühjaks ei jää. Vald ühes Värska sanatooriumiga rajasid sinna tolle kümnendi lõpus puhkenud majanduskriisi ajal hooldekodu. «Saatsesse pidi midagi saama,» meenutas Kudre. «Sanatoorium pani raha ja vald maja ja kuigi oli majanduslangus, jäi Vello tasakaalukaks. See oli talle õudsalt tähtis, et kogukonna ees lubadus täita.»

Tänu oma analüüsivõimele ja rahulikule suhtumisele vedas Vello Saar Värska sanatooriumi läbi mitmest majanduskriisist ja ta suutis leida ettevõttele uued kliendid ka pärast koroonakriisi ja Vene turu äralangemist. 

«Tal oli julgust ja ärivaistu. Näiteks veekeskuse tegemine,» meenutas Kudre. «Keegi ei tahtnud uskuda, et see end Värskas ära tasub, aga tema julges seda teha ja veekeskus on viimased kolm aastat dividende maksnud.»

«Jääme Vellost puudust tundma kui laia silmaringiga eestvedajast, kes oskas ise ja õpetas vaatama probleeme erinevatest vaatenurkadest: Setomaa, Eestimaa, rahvusvahelisest perspektiivist. Kultuurilisest, majanduslikust, kogukondlikust vaatenurgast,» ütles seto sootska ja kultuuripealinn Tartu2024 üks vedajaid Annela Laaneots. 

Tema sõnul õpetas Vello otsima ühisosa, mis aitaks luua lahendusi. «Näiteks siis, kui moodustasime haldusreformi ajal Setomaa valda. Tema elukogemus lõi õigustatult usaldust ja ta õpetas mitte rapsima, vaid päriselt süvenema ja aru saama,» meenutas Laaneots.

«Vello oli üks neist, kellega Euroopa kultuuripealinna tiitli Lõuna-Eestisse võitmise võimalusi arutasime ja ta ütles, et ainult kõik Lõuna-Eesti omavalitsused koos panustades suudavad tiitli meile võita. Ta nägi selles perspektiivi kogu piirkonnale. Nii kahju, et tiitliaasta kokkuvõtteid ei õnnestu koos temaga läbi vaadata,» lisas ta.

Vello Saare ärasaatmine toimub Värska kirikust laupäeval algusega kl 12.