:format(webp)/nginx/o/2024/06/19/16164073t1hb335.jpg)
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille kohaselt luuakse perehüvitiste seadusesse vanema või mõlemad vanemad kaotanud lastele toitjakaotuspensioni asemele ühtlane toitjakaotustoetus. Uuele süsteemile üleminek on planeeritud 1. oktoobrist 2026.
Riisalo sõnul ei sõltu loodava toetuse suurus edaspidi lahkunud vanema välja teenitud vanaduspensionist ega pereliikmete arvust, vaid on lastele ühetaoline ja võtab arvesse lapse ülalpidamiskulu. Toetuse suurus on 2026. aastal 343 eurot ja sellega samal ajal on võimalik taotleda ka töövõimetustoetust.
Uue süsteemiga makstaks toetust kuni 19-aastaseks saamiseni, õppimise korral kuni 21. eluaastani. Laieneb ka toitjakaotustoetuse saamist võimaldavate õppeasutuste ring.
Alla 24-aastased lapsed ja noored, kellele on enne 1. oktoobrit 2026. aastal määratud toitjakaotuspension, mis on kõrgem kui määratud toetuse summa, saavad ka edaspidi toetust endises summas. Kui senine summa oli väiksem või sama suur kui kehtima hakkav toetus, hakkavad nad toetust saama 343 eurot.
Uusi pensione toitja kaotuse korral riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel 1. oktoobrist 2026 enam ei määrata.
Kõnealused muudatused ei puuduta eripensione.
Jätkatakse varem määratud pensionide maksmist leskedele kuni eelnevalt määratud tähtajani. Näiteks vanaduspensionieas olevale lesele, kes saab toitjakaotuspensioni, makstakse seda edasi tähtajatult. Osalise või puuduva töövõimega lesele makstakse pensioni edasi kuni kehtiva töövõime otsuse lõpptähtajani. Uue töövõime otsuse korral makstakse talle töötukassa kaudu töövõimetoetust. Terveks tunnistamise korral lõppeb ka õigus toetusele.
Otsustati teha muudatus ka lapseootel naistele, kes ei tööta ja kelle lapse teine vanem on surnud. Edaspidi on neil võimalus saada vanemahüvitist 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Alates lapse sünnist on neil jätkuvalt õigus vanemahüvitisele.
/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)