Helve Meitern: elame ilma poolest eriti vaheldusrikkas piirkonnas

Helve Meitern Foto: Keskkonnaagentuur

Kõik arvulised väärtused, mis Eesti ilma iseloomustavad, on seotud meile saabuva ja/või pikemat aega kohal oleva õhumassi omadustega. Kevad on aeg, kui talvised ilmaprotsessid ja õhumassid asenduvad suvistega. See, millal kevad koos aktiivse vegetatsiooniperioodiga algab, on aga ajaliselt suuresti varieeruv.

Viimasel kümnel aastal on kevad kõige varem saabunud 9. aprillil 2016. aastal, kõige hiljem aga 2. mail 2017. Naljaga pooleks öelduna on siis nii, et suvesoe tahab juba tulla, aga talv ei anna veel valitsuskeppi üle.

Ilmakatla paneb tööle Päike, mis soojendab Maa eri piirkondi ebaühtlaselt ja põhjustab atmosfääri üldise tsirkulatsiooni ehk õhumasside liikumise. Tsüklonite ehk madalrõhkkondade ja antitsüklonite ehk kõrgrõhkkondade paiknemisest ja neis sisalduvast õhumassist sõltubki, milline ilm meid ootab. Meie laiuskraadil toimub õhumasside liikumine enamasti läänest itta, kuid ajuti ka meridionaalselt ehk lõunast põhja või vastupidi.