Jaanipühade juurde kuuluvad nii tulekustutusvahendid kui päästevest

Tunamullune jaanituli Põlva külje all Himmastes. Foto: Mati Määrits/Lõuna-Eesti Postimees

Selleks, et jaaniaeg mööduks turvaliselt, kutsub päästeamet inimesi üles mõistlikult käituma – tegema ohutult lõket ja kandma veekogule minnes päästevesti.

1. Ole vee ääres valvas! Veekogu ääres viibides hoia oma sõpradel ja lähedastel silm peal ning ära lase neid purjus peaga vette. Iseäranis hoolikalt tuleb silm peal hoida lastel.

2. Uju ainult kainena! Alkoholi mõjul kaob ohutunne ja sellises olukorras minnakse tihti end veekogusse värskendama, ujuma või oma võimeid proovile panema. Lisaks alkoholijoobest tulenevatele koordinatsioonihäiretele aitab uppumisele kaasa ka ebapiisav ujumisoskus ning madal veetemperatuur.

3. Veesõidukis vest selga! Olenemata ujumisoskusest, soost või vanusest, soovitame veesõidukis alati päästevesti kanda. Hoolitse, et päästevesti kannaksid ka sinu kaaslased. Veesõidukiõnnetused juhtuvad pea alati ootamatult ning paadis päästevesti kandmine peaks olema sama loomulik kui autos turvavöö kinnitamine.

4. Lõkke tegemiseks vali õige koht ja aeg! Jaanilõke tee selleks ettevalmistatud mittepõlevale pinnasele hoonest ja/või metsast vähemalt 8 meetri kaugusele. Hoia lõkkeaseme ümbrus puhas süttivast materjalist. Tuld võib teha tuulevaikse ilmaga. Jälgi ka tuule suunda, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele või lõkke tegemisega kaasnev suits ei häiriks naabreid.

5. Aseta grill õigesse kohta! Grillseadme ohutu kauguse valimisel lähtu kasutusjuhendist, kuid kui see puudub, siis arvesta ohutuks kauguseks 8 meetrit ümbritsevatest hoonetest, põlevmaterjalidest, metsast jne.

6. Metsas grilli seal, kus võib! Metsas tohib tuld teha ja grillida vaid selleks ette nähtud ja vastavalt tähistatud kohtades, eelistades võimalusel kattega lõkkekohti, mida leiab näiteks RMK puhkealadelt.

7. Hoia kustutusvahendid ligi! Nii lõkke tegemisel kui grillimisel hoia käepärast esmased kustutusvahendid.

8. Valva tuld! Tuld ei tohi jätta järelevalveta, isegi mitte hetkeks. Viimane pidutseja või grillija peab kandma hoolt selle eest, et tuli saaks kindlalt kustutatud.

9. Hoia mobiil käepärast! Jälgi, et alati oleks käepärast laetud mobiiltelefon, et saaksid vajadusel numbrilt 112 abi kutsuda.

10. Ole oma asukohas kindel! Loodusesse minnes tee endale selgeks oma täpne asukoht, sest abi saabumise kiirus sõltub teejuhiste täpsusest.

Möödunud aastal said päästjad jaanipäeval üle Eesti ühtekokku 72 väljakutset, millest 46 oli seotud jaanituledega. Suuremaid maastikupõlenguid ei olnud.

Lõkete tegemise, grillimise ja muude tuleohutusteemade kohta saab infot küsida ka riigiinfo telefonilt 1247.

Häirekeskus on valmis jaanipühadel kasvavateks kõnekoormusteks, mistõttu on tööle planeeritud tavapärasest pea poole rohkem inimesi, et vastata hädaabinumbri 112 ja riigiinfo telefoni 1247 kõnedele. Helistajal on oluline teada, et 112 helistades tuleb ootejärjekorra tekkides püsida liinil, kuniks kõnele vastatakse, ning mitte katkestada kõne.

Läinud aasta jaanipühadel vajati kiirabi enim valude (kõhu-, selja- ja rindkere), südamehaiguste, luumurdude, traumade ja vigastuste tõttu. Politseid kutsuti alkoholi (joobes inimesed, sh joobes juhid liikluses), lähisuhtevägivalla ning öörahu pärast, päästjaid tuletegemiste tõttu.

„Saame igal aastal kõnesid, kus kurdetakse öörahu rikkumise üle ja soovitakse korrakaitsjaid, kes kutsuks lärmajad korrale. Peame helistajatele rahulikult, aga järjepidevalt selgitama, et öörahu ei kehti 23. juuni öösel vastu 24. juunit. Paneme kõikidele pidutsejatele südamele, et tähistataks vastutustundlikult ning avalikus kohas tuleb käituda nii, et teisi ei häiritaks," toonitas  Häirekeskuse kriisijuht Janek Murakas.