Arved Breidaks: pole vaja keerutada – kaitsemaks jääb alatiseks

Arved Breidaks Foto: Arvo Meeks

Eesti kaitseväele laskemoonavarude ja uute relvasüsteemide ostmiseks tarvilike miljardite eurode kokkusaamiseks on poliitikud pikalt rääkinud riigikaitsemaksu kehtestamisest. Kuid erinevalt kõlavast nimest ei ole uue maksu sisu kohta palju teada. Küsimused, kes maksma hakkab, kui palju ja kui kaua, on endiselt vastuseta.

Kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi ametist lahkumisega kaasnenud poliitilise kärgatuse järellainetuses tuli avalikku käibesse mõnigi uus teadmine. Eelkõige see, et NATO kaitseplaanide tagamiseks vajalikus koguses laskemoona ostmiseks on kaitseväele vaja sisuliselt kohe juurde anda 1,6 miljardit eurot. Seda on rohkem kui Eesti tänavune 1,3 miljardi euro suurune kaitsekulu kokku.

Ajal, kui riigi võlakoormus on kiiresti kasvanud ning tervishoius, sisejulgeolekus ja kus kõik veel õhatakse samuti lisaraha järele, on lootus mõnekümne miljoni kaupa vajalik relvastusraha kokku saada kasutu enesepettus. Riigil on vaja lisatulu, mis tähendab, et on vaja tõsta makse.