VIDEOLUGU Karula metsad varjasid keskaegset söevabrikut

Arved Breidaks
, reporter
Copy
Antsla vallas Perajärvel avastatud söemiilamise koht loodi praegu teada olevalt 12. sajandi lõpus, mil sütt aukudes valmistati.
Antsla vallas Perajärvel avastatud söemiilamise koht loodi praegu teada olevalt 12. sajandi lõpus, mil sütt aukudes valmistati. Foto: Arved Breidaks

Teadlased uurivad Karula rahvuspargi naabruses metsade rüpes avastatud suurt keskaegset söemiilamise kohta, kus sajandite eest võidi puusütt valmistada nii Tartu kui Riia sepikodadele, aga ka kohapeal maagist raua sulatamiseks.

Puud pandi kas maa sisse ja kaeti mätaste, liiva ja muu sellisega või laoti maa peale kuhja, saadud hunnik süüdati ja selle põlemist kontrolliti nii, et puud ei põleks mitte ära, vaid jääks alles puusüsi – nii kirjeldas protsessi Tartu ülikooli arheoloogia osakonna teadur Ragnar Saage. «See oligi tegelikult keskajal ja ka varauusajal ainukene kütus, mis inimestel võtta oli, kui nad tahtsid midagi kõrgel temperatuuril teha. Näiteks rauasulatust või sepatööd – selle jaoks oli see hädavajalik.»

Arheoloog Marie Anna Plehner kühveldas miilamisaugust keskaegset kultuurikihti välja.
Arheoloog Marie Anna Plehner kühveldas miilamisaugust keskaegset kultuurikihti välja. Foto: Verner Breidaks
Tagasi üles