Teadlased uurivad Karula rahvuspargi naabruses metsade rüpes avastatud suurt keskaegset söemiilamise kohta, kus sajandite eest võidi puusütt valmistada nii Tartu kui Riia sepikodadele, aga ka kohapeal maagist raua sulatamiseks.
Tellijale
VIDEOLUGU ⟩ Karula metsad varjasid keskaegset söevabrikut
Puud pandi kas maa sisse ja kaeti mätaste, liiva ja muu sellisega või laoti maa peale kuhja, saadud hunnik süüdati ja selle põlemist kontrolliti nii, et puud ei põleks mitte ära, vaid jääks alles puusüsi – nii kirjeldas protsessi Tartu ülikooli arheoloogia osakonna teadur Ragnar Saage. «See oligi tegelikult keskajal ja ka varauusajal ainukene kütus, mis inimestel võtta oli, kui nad tahtsid midagi kõrgel temperatuuril teha. Näiteks rauasulatust või sepatööd – selle jaoks oli see hädavajalik.»