Anti Allas: mitmest riigielu valdkonnast tõuseb kärsahaisu

Anti Allas Foto: Arvo Meeks

Efektiivne ravi algab õigest diagnoosist. On aeg tunnistada, et oleme liiga kaua paigal tammunud ja nautinud eduka riigi kuvandit, aga üha enam tuleb riigielu eri valdkondadest kärsahaisu. Poliitilisel maastikul käib sisutu loosungitega vehkimine, napib julgust langetada raskeid otsuseid ning vähe on koostöö- ja kompromissitahet.

Kohati täidetakse populistlike lubaduste kattevarjus erakondade rahastajate soove, see on Eesti arengu mõttes lühinägelik ja kahjulik samm. Ehe näide on teise pensionisamba reform. Paljud sambast lahkujad maksid kinni oma vanu kiirlaenuvõlgu, mida riik ei oleks tohtinud lasta sellises mahus tekkidagi. Väga palju teise samba raha kulus ka suurema diagonaaliga telerite ja mõttetult kallite nutiseadmete ostmisele.

Kõige hullemad lood on need, kus kogutud pensioniraha läks kõrtsis prassimisele või mängupõrgus «põletamisele» ning kokkuvõttes veel suuremasse auku kukkumisele. Silm pigistati kinni, kuigi on teada, et ligi kümme protsenti Eesti tööealisest elanikkonnast on kiirlaenuvõlglased ja tööandjad on püsti hädas just nende inimeste palkamisel. Rääkimata inimlikest tragöödiatest ja haiget saanud perekondadest. Ning mõistagi ka sellest, et pensionipõlves tuleb paljudel inimestel leppida piskuga. Kokkuvõttes pidi see olema üks «isamaaline» üritus.