/nginx/o/2016/08/29/5772719t1hfae3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/07/12/16218417t1h43e1.jpg)
Põlvamaa kaunite kodude ringsõidu päevakavva mahtus sedapuhku elamute kõrval ka silmapaistvalt kenasid kalmistuid ja külakeskusi. Järgmisse vooru ehk presidendile tunnustamiseks esitatud objektide sekka pääses siiski tavapäraselt kolm kodumajapidamist, mis žüriil silma särama panid.
Ringreis kaunite kodude vaatamiseks algas Põlvast ja oli päris pikk, läbides üheksat kohta.
Esimesed peatuspaigad on Pedaspää ja Meerapalu kalmistud Räpina vallas. Neid haldab kalmistuvaht Jaan Vaiknemets, kes on head tööd teinud. Surnuaedade heakorrale pole tõesti midagi ette heita. Esialgu ei julge keegi žüriiliikmetest sinna jalgagi tõsta – isegi jalgrajad on rehaga kaunilt üle käidud. Tõdetakse, et tegu on kenade rahulike kohtadega. Pedaspääl leiame muu hulgas, et kohalikule mehele Adolfile on juba hauakivigi valmis tehtud, ainult surmakuupäev puudu. «Minu vanaisa tegi ka nii, et tellis hauakivi endale valmis,» tõdeb üks žüriiliige.
:format(webp)/nginx/o/2024/07/12/16218444t1ha713.jpg)
Räpinas Kalevi tänaval Hele Truija kodus püüab esmalt pilku ilus klaasseinaga rõdu. Ilu poolest ei jää alla ka kaunis ja hoolitsetud aed. Eriti eksootilise välimusega on nurk, kus kasvavad astelpajud. Žürii liikmed nõustuvad minu mõttega, et need on päris eksootilised – meenutavad oliivipuid. «See aasta on [puud] marju täis. Muidugi linnud söövad pooltoorena ära,» sõnab perenaine.
Truija lisab, et aeg-ajalt käivad külas ka kitsed, rebased ja mägrad. Tarudes elavad aga mesilased, kellega koostöös toodetud mett perenaine ka pakub. Seda määrib ta lahkelt ka mitte küll moka, aga saia peale.
/nginx/o/2024/07/12/16218439t1hef80.jpg)
Pääsna külas elavad Eda ja Tõnu Mudalomp kerge kallakuga kauni künka peal oma maakodus, mille lähedalt voolab mööda ka Võhandu jõgi. Eda Mudalomp sõnab, et jõeäärne maa ei kuulu neile, aga nad hoiavad seda korras. Edasi pajatab ta žüriile rasketest vargamäelikest võitlustest loodusega.
«Maapind on väga huvitav, see jagu siin on täiesti soine,» kirjeldab perenaine mäeküljele viibates. «Kaevasime tiigi, lootuses, et läheb kuivemaks, aga puhas allikatiik – pigem ajab üle kogu aeg. Meil ongi ainult allikas, kaevu polegi. Enne oli siin sõna otseses mõttes must haisev soo. Oi jumal, kuidas ma äravooluks neid kive olen siia sättinud,» lisab ta.
Pääsna külas elavad Eda ja Tõnu Mudalomp kerge kallakuga kauni künka peal oma maakodus, mille lähedalt voolab mööda ka Võhandu jõgi.
Žüriiliikmed imestavad, et esimest korda näevad nad vesist mäekallast. «Kui traktor tiiki kaevas, oli ta kabiinini sees, mõtlesin, et jääbki siia. Mees vaeseke kandis kühvliga kogu kalda üles tagasi. Orjatöö, mis siin on tehtud...,» jätkab Eda Mudalomp.
Lihtne pole meie juurde ilmunud kassilgi. «Vääu, vääu,» kostab ta jämeda häälega ja jälitab inimesi. «See on meie küla kass. Ta karjub nii kõvasti, pead talle süüa andma, et ta vait jääks,» lausub Eda Mudalomp.
/nginx/o/2024/07/12/16218416t1h5ffc.jpg)
Raske töö on ennast igal juhul ära tasunud, kodu on fantastiline ja žürii valib selle presidendile tunnustamiseks. Huvitava reljeefiga allikane vetruv pinnas on esitanud pererahvale tõsise väljakutse õueala kujundamisel, tõdeb žürii. Samas andnud ka võimaluse erinevate väikevormide, sealhulgas tiigi ja veesängide loomiseks. Aias on mitu eri funktsiooni ja kujundusega ala, mis taimede abil kauniks tervikuks liidetud.
Eesaias aukohal lookleval peenral annab kevadine tulbimeri teatepulga edasi roosidele. Vanad taluhooned on korrastatud, lilledesse uppuv puhkemaja ning saunad koos tiikide ja sobiva taimestikuga moodustavad mõnusa kõrghaljastusega piiratud lõõgastussala. Hoonetest eemal avaramal väljal püüavad pilku perenaise voolitud skulptuurid – põnevad erikujuliseks pöetud okaspuud.
Terviklik kodu
Rosma külas asuv Reet ja Aare Uibo kodu jätab žüriile samuti väga hea mulje.
«Väga terviklik, teemade kaupa sektsioonideks jaotatud, funktsionaalselt mõnusalt paigas,» ütleb üks neist.
Maja ees oleva sillutise kivid pole mitte tüüpilise kujuga, vaid meenutavad pigem, ütleme, lipsukesi. «Need on peene nimetusega Alwaysi-kivid, nagu meil mehed räägivad,» muigab Reet Uibo. «Issand milline tuul siin oli, eile päästsime oma noori õunapuid,» lisab ta.
/nginx/o/2024/07/12/16218427t1h90ac.jpg)
Ka nende kodu valiti kolme tunnustatu hulka. Suure pere koduaed üllatab liigirohkuse ja süsteemsusega, seal on iga ruutmeeter läbi mõeldud. Viimase kümmekonna aastaga on looma- ja köögiviljakasvatusega tegelevast majapidamisest kujundatud esinduslik iluaed, kus ei puudu ka rohkem vaeva nõudvad tüviroosid. Plaane peetakse kogu perega ja ühiselt viiakse need ka ellu.
Ehituse pool on perepoja ja -isa õlgadel. Perenaine koos miniaga veedavad suurema osa ajast aias ja selleks, et ülejäänu perekond paremini orienteeruks, on peenardel nimed: hosta-, pojengi-, roosi-, multši-, basseini-, ovaalne jne peenar. Huvi taimede vastu tähendab pidevat istutusalade rajamist ja puuduvate uute sortide otsimist. Muidugi on seal ka süsteemne tarbeaed ja vabakujuliselt kujundatud pargiala.
Avarat õue ümbritseb piirdeaed, et lastelastel – neid on viie lapse peale kokku 17 – ja ka pere koeral oleks turvaline olla, aga ka piisavalt vabadust ringi joosta ning perepoja Priidu ehitatud mänguväljakul oma energiat välja elada.
Muuseum hoiab liigirikkust
Kaunite kodude nominentide seast leiab ka maanteemuuseumi. Autode ja teehöövlite kodu kuraator Merily Marienhagen avab, et haljastuses püüavad nad lähtuda sellest, milline see oli 1950. aastatel. «Lopsakust sooviksin hea meelega tagasi tuua,» kinnitab ta ja toob näite, et liigirikkuse säilitamiseks nad muuseumi kõrval asuvat niitu enam ei niida.
Karilatsi külavanem Olar Käo tutvustab külaplatsi. Ta räägib, et sellesse on tublisti panustatud ja tehtud on graafik, kes millal niidab. Seal tehakse suuri pidusid, kus mängib elav muusika. Külas olevat piisavalt nii noori kui vanu. «Isegi 100–150 inimest on siin jaanitulel olnud,» sõnab Käo.
Karin Ploomi ja Margus Siilbeki kenas kodus Krüüdneri külas jagub ajakirjanikul paraku silmi rohkem autodele, kohe püüavad pilku kaks musta numbriga ehk eeskujulikult taastatud masinat Mercedes ja BMW.
/nginx/o/2024/07/12/16218430t1h8adb.jpg)
Selgub, et Siilbekil on sellisele tasemele restaureeritud juba kaheksa-üheksa autot. «See on mu suur hobi. Kõik on ise tehtud.» Viimane ägedam ost on 1937. aasta Wanderer. Kõrvalhoonest leiab ka vana Moskvitši ja Volga.
Aga kui kodust rääkida, siis see on kena ja hoolitsetud, eluhooneks on ilus palkmaja, kinnistul on ka tiik. «40 suurt haaba olid siin, need said kõik ära puhastatud. Oma näpukastega tehtud,» kirjeldab Siilbek.
Mehe sõnul nõuab kodu loomine palju tööd. «50. eluaastaks peab kõik valmis olema, ma ei taha pärast seda enam midagi teha.»
Isiklik tenniseväljak
Krüüdneri külas asub ka ettevõtja Tarmo Laanetu ja disainer Riina Laanetu suvekodu. Sinna jõudes tekib tunne, et oled saabunud kellegi isiklikku Kääriku puhkekeskusesse. On kaks minijärve, tenniseväljak, stiilse sisuga hooned. «
Oleme nüüd 12 aastat seda ehitanud. See on teine suvi, kus ei ole ühtegi ehitajat siin,» räägib Riina Laanetu, kes lisab, et nende peamine residents on Tallinnas.
Tähelepanuväärselt on pererahval rõhutatult viisakad kombed, kõik tervitavad kõiki kättpidi.
/nginx/o/2024/07/12/16218432t1h8edc.jpg)
Perenaine tutvustab hooneid ka seest. Murran pead, millest on tehtud pronksjat karva läikiv õhukoguja ja selle torud – on see selline kattematerjal või on keegi mõne antiikse tuuba üles sulatanud? Riina Laanetu tõdeb, et ehitajatel pole temaga lihtne olnud, luua tuli keerukaid ja kauneid lahendusi. Igal juhul on need andnud hea tulemuse. Ühest hoonest leiame ka trummikomplekti. Selgub, et pillidel musitseerib Tarmo Laanetu.
Järve ääres mainib Riina, et seal võib öösel ujumas käies ära ehmuda. Abikaasale kingiti pink, millel mehe skulptuur. Pimedas võib tunduda, et seal istub päris inimene. Eelmine saun langes paraku tuleroaks, põleng sai alguse küünlast. «Öösel kell neli läks kõik häiresse, suur leek oli üleval. Inspektor käis. Palk oli nii läbi vettinud, see ei lähe niisama põlema. Otsus oli, et plastik pidi põlema palju suuremal kuumusel.»
Krüüdneri külas asub ka ettevõtja Tarmo Laanetu ja disainer Riina Laanetu suvekodu. Sinna jõudes tekib tunne, et oled saabunud kellegi isiklikku Kääriku puhkekeskusesse.
Žüriile elamine meeldib ja seegi valitakse presidendile esitamiseks. Maakodu kaunis sissesõit kujutab perenaise väikest unistust tuua koju natuke Toscana hõngu. Nii saigi istutatud väike allee, küpresside asemel küll elupuudest. Kogu ülejäänud hoov ja õueala on kujundatud Lõuna-Eesti enda uhket reljeefset maastikku jälgides.
Taimevalikus on kindel koht perenaise lemmikutel iiristel, pojengidel, naistenõgesel, metssalveil ja lavendlil. Viimased ääristavad ka tenniseväljakuni viivat jalgteed. Väljaku ääres on aukohal aedhortensiad, mis õitsevad pea kogu suve hilissügiseni. Õuealal uhkeldab ka suur ja võimas kivi, mis on püsiv pulmakingitus.
Pere huvisid toetavad nii suurejooneline grillimaja kui avatud väliköök, mille seina ehib pereisa ja tütre ühine looming. Nõlval õitsevad karikakrad, karukellad ja teised kaunid põllulilled. Kuppelmaastikule rajatud kompleksi võib nimetada maastikukujunduse pärliks.
/nginx/o/2024/07/12/16218433t1h2047.jpg)
Viimaseks peatuspaigaks on Valgjärve külamaja. Selle juhataja Maris Kikkatalo tutvustab, et uues ja kenas hoones tehakse käsitööringe, töötubasid, tantsuõhtuid ja lasteüritusi. On ka saun, mida on seni vähe kasutatud. Maja on igati moodne ja selle esiküljelt leiab isegi päikesepaneelid.
Žürii otsus külastatud objektide kohta
Esitada regionaalministrile tänukirja ja mastivimpliga tunnustamiseks
- Pedaspää ja Meerapalu kalmistu. Omanik Räpina vallavalitsus, kalmistuvaht Jaan Vaiknemets
- Hele Truija kodu Räpina linnas Kalevi tänavas
- Eesti maanteemuuseum. Omanik transpordiamet, muuseumi juhataja Rita Valge
- Karilatsi külaplats. Omanik MTÜ Karilatsi Küla Selts, külavanem Olar Käo
- Karin Ploomi ja Margus Siilbeki maakodu Krüüdneri külas
- Valgjärve külamaja. Omanik Kanepi vallavalitsus, külamaja juhataja Maris Kikkatalo
- Eda ja Tõnu Mudalombi maakodu Pääsna külas Räpina vallas
- Reet ja Aare Uibo kodu Rosma külas Põlva vallas
- Riina ja Tarmo Laanetu maakodu Krüüdneri külas Kanepi vallas